Venemaa nahutas taas Lätit
Dokumenti esitledes teatas väliskomisjoni esimees Dmitri Rogozin, et “Lätis on täna ilmselge inimõiguste massiline rikkumine, samuti Euroopa Nõukogus demokraatlike standarditena vastu võetud põhimõtete rikkumine”.
“Me peame arutama võimalusi avaldada Lätile majanduslikku survet,” kinnitas Rogozin.
Samas pole avalduses majandussanktsioonidest juttu, saadikud teevad Vene täitevvõimuorganitele ettepaneku elavdada Lätis elavate kaasmaalaste kaitset, kasutades selleks kõiki olemasolevaid vahendeid, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse ning Vene seadusandlusega, muuhulgas seadusega Venemaa poliitikast välismaal elavate kaasmaalaste suhtes.
Samuti märgitakse avalduses, et vaatamata mitmete autoriteetsete rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustele pole siiski ligi poolel miljonil Läti elanikest kodakondsust, piiratud on nende õigus tööle, tervisekaitsele, haridusele, vabale liikumisele, nad on ilma jäetud täisväärtuslikest sotsiaalsetest tagatistest.
Saadikud kinnitavad, et “niinimetatud valitsusprogramm Läti ühiskonna integreerimisest on sisuliselt suunatud vähemuste vägivaldsele assimileerimisele”.
“Karjuvaks näiteks demokraatia jalge alla tallamisest kaasaegses Euroopas” nimetatakse dokumendis seda, et “niinimetatud Läti mittekodanikud, keda on pea kolmandik riigi elanikkonnast, on ilma jäetud õigusest osaleda kõigi tasandite võimuorganite valimises”.
Samuti kinnitavad Vene saadikud, et “osutatud diskrimineerivaid meetmeid viiakse ellu Läti võimude mahitusel toimuvate revanšistlike ringkondade katsete taustal vaadata ümber Teise maailmasõja tulemused, pesta puhtaks fašistide kohalikud käsilased, esitleda Läti vabastamist Punaarmee poolt kui “teise okupatsiooni” algust”.
“Samaaegselt korraldavad Läti õigusemõistmisorganid “kohtumõistmisi” nende üle, kes võitles Hitleri vägede ja oma rahva reetjate vastu,” seisab avalduses.
Samuti väljendavad saadikud hämmastust selle üle, et “kõik need Lätis aset leidvad protsessid on jäänud väljapoole Euroopa Komisjoni kõrgete ametiisikute vaatevälja, kes kureerivad riigi astumist Euroopa Liitu”.
Duuma otsustas oma avalduse saata Vene presidendile, valitsusele, ÜRO peasekretärile, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele (ENPA), Euroopa Parlamendile, samuti Läänemeremaade Nõukogu esimehele ja Läti seimile.
