Otsus tähendab, et Moskva aeg jääb alatiseks koordineeritud maailmaajast (UTC) neli tundi ettepoole, ehkki ekspertide hinnangul ei ole kellakeeramisel inimestele mingit halba mõju ning nad ei näe reformiks vajadust, vahendab BNS.

Medvedev teatas suveajale üleminekust veebruaris, viidates, et „vajadus adapteeruda on seotud nii stressi kui haigustega” ning et kellakeeramine “häirib inimeste bioloogilist rütmi”.

Veidi ootamatult väljendas ta toona muret ka kariloomade pärast, rääkides “õnnetutest lehmadest ja teistest loomadest, kes ei mõista kellakeeramist ega seda, miks talitaja teda tavatul ajal lüpsta tahab”.
Eksperdid kinnitavad samas, et uuringud pole tõestanud kellakeeramise halba mõju inimese tervisele.

Tervishoiuministeeriumi tellitud uuring ei näidanud mingeid tõendeid, et otsust põhjendada, ütles Serbski-nimelise psühhiaatriahaigla tegevjuht Zurab Kekelidze raadiojaamale Ehho Moskvõ. “Leitud muudatused pole usaldusväärsed, see tähendab, et nad pole statistiliselt märkimisväärsed. Seetõttu ei mõjuta talveaeg inimese tervist,” kinnitas psühhiaater pühapäeval.

“Pole mingeid tõendeid sellest, et inimesed kannataksid seetõttu tervisehädade all,” kinnitas unehäirete ekspert Sergei Jaroš omakorda uudisteagentuurile RIA Novosti.

Reedel avaldatud sõltumatu arvamusuurija Levada keskuse uuringust selgus, et enamus venemaalastest toetas reformi, seda kirjeldas “positiivsena” 63 protsenti vastanuist.

Nõukogude Liit võttis suveaja kasutusele 1981. aastal eesmärgiga säästa energiat.

Stalini ajal – 1930. aastal keeras riik kõikides ajavööndites kellaaja tunni võrra ette, mis tähendab, et nüüdsest jääb Venemaa alaliselt kaks tundi ette oma algsetest ajavöönditest.

Medvedev on üritanud jätta endast maha märki presidendina, tehes suuri muudatusi riigi ajavööndites. Eelmisel aastal tühistati Kesk-Venemaal terve ajavöönd ning keerati kella tagasi riigi idapoolseimas regioonis – Kamtšatkal, nii et see on senise üheksa tunni asemel nüüdsest kaheksa tundi Moskva ajast ees. Muudatus vallandas Kaug-Idas protestilaine.