Lidegaard ütles, et Taani esitab nõude esmaspäeval New Yorgis ÜRO organile, mis otsustab lõplikult piirkonna kuuluvuse, millele pretendeerivad ka Venemaa ja Kanada, vahendab Associated Press.

Põhjapooluse ümbruses on alasid viiel Arktika riigil – USA-l, Venemaal, Norral, Kanadal ja Taanil, kuid seni on huvi selle vastu üles näidanud vaid Kanada ja Venemaa.

Lidegaard ütles Associated Pressile, et Arktika riigid on seni mängureeglitest kinni pidanud, ning ta loodab, et seda tehakse jätkuvalt.

2008. aastal andsid viis riiki lubaduse, et põhjapooluse piirkonna saatus otsustatakse ÜRO raames ning võimalike kattuvate nõuetega tegeldakse kahepoolselt.

Huvi Arktika vastu on suurenenud, sest ülemaailmne soojenemine sulatab polaarjääd, avades ligipääsu võimalikele ressurssidele ja uusi laevateid.

Arvatakse, et selles piirkonnas on hinnanguliselt 13 protsenti kogu maailma avastamata naftast ja 30 protsenti avastamata gaasist.

Lidegaard ütles, et ei oota kiireid otsuseid, sest ka teised riigid esitavad nõudmisi.

Taani teadlased uurisid aastatel 2007-2012 koos kolleegidega Kanadast, Rootsist ja Venemaalt 2000 kilomeetrit pikka veealust mäeahelikku, mis kulgeb Siberist põhja, ning jõudsid järeldusele, et Gröönimaa, mis kuulub poolautonoomse territooriumina Taanile, on geoloogiliselt selle mäeahelikuga seotud.

See paneb taanlased nõudma omale õigust hõlvata maa-ala suurusega 895 000 ruutkilomeetrit.

„Lomonossovi ahelik on Gröönimaa mandrilava looduslik pikendus,“ ütles Taani ja Gröönimaa geoloogiateenistuse vanemgeofüüsik Christian Marcussen. „Juhuslikult asub põhjapoolus, mis on tibatilluke abstraktne punkt, selles piirkonnas.“