Venemaa esindaja: NATO õhutab pingeid Läänemere regioonis, mis on alati kõige rahulikum olnud
NATO idatiiva tugevdamise meetmed, mis on fikseeritud Walesi tippkohtumisel heaks kiidetud tegevusplaanis valmisoleku tugevdamiseks, on tiined „tõsistest sõjaliste intsidentide riskidest“, ütles Venemaa alaline esindaja NATO juures Aleksandr Gruško kolmapäeval.
„Ma arvan, et natolased saavad ise aru, et sõjalise aktiivsuse suurendamine oma jõu näitamise teel, aga NATO peasekretär Jens Stoltenberg rääkis, et ainuüksi sel aastal viiakse läbi tervelt 200 õppust ja uutest õppustest teatatakse igal teisel päeval – kõik see viib tõsiste sõjaliste intsidentide riskideni,“ ütles Gruško Brüsselis antud intervjuus Vene ajakirjanikele, vahendab TASS.
Gruško tuletas meelde ka NATO kiirreageerimisjõudude loomist.
„Kõike seda tehakse NATO-s niinimetatud Vene ohu kastmes. Meie suhtumine nendesse meetmetesse on hästi teada: mingeid tõsiseid sõjalis-poliitilisi muutusi maailma selles regioonis pole toimunud ning need meetmed ei mahu kuidagi julgeolekuvaldkonnas suhete uutel alustel ülesehitamise loogikasse,“ ütles Gruško.
Gruško sõnul pole mingit vahet jõudude vaheaegadeta roteerumisel ja alalisel kohale paigutamisel. Venemaa jälgib tähelepanelikult, milline on NATO vägede konfiguratsioon nendes regioonides ning kuidas toimub varustuse ettenihutatud ladustamine.
Gruško juhtis tähelepanu ka sellele, et NATO on viimastel aastatel paigutanud hiiglaslikke vahendeid infrastruktuuriobjektidesse, mis loob uue tegelikkuse Venemaa piiridel. „See on absoluutselt tupiktee ja me näeme, et NATO õhutab pingeid nendes regioonides, kus mingit objektiivset vajadust ülimaks relvastumiseks ei olnud. Läänemere regioon on alati kõige rahulikum olnud,“ märkis Gruško.
Rääkides NATO laienemisest ütles Gruško, et Moskva lähtub sellest, et see on end nii poliitilise kui ka sõjalise projektina absoluutselt ammendanud. „Praegustes julgeolekutingimustes oleks vaja teisi instrumente, mis võimaldaksid adekvaatselt arvesse võtta kõigi huve, vastavalt neile põhimõtetele, milles me oleme kokku leppinud OSCE raames. See on eelkõige julgeoleku jagamatuse põhimõte ja see, et keegi ei tugevda oma julgeolekut teiste julgeoleku arvel. See projekt (NATO laienemine) tuleb kõrvale heita ja peab jääma minevikku,“ ütles Gruško.
Gruško avaldas arvamust, et NATO lahtiste uste poliitika jätkumine tekitab Euroatlandi regioonis kolossaalseid julgeolekuprobleeme ning torpedeerib katsed luua tänapäevasem süsteem, mis oleks uutes, pärast külma sõda kujunenud julgeolekuoludes adekvaatsem.
Gruško sõnul on praktiliselt kõigi NATO riikide kaitseministrid tunnistanud, et Vene õhujõudude lennukite lennud eelkõige Läänemere rahvusvaheliste vete kohal on täies vastavuses rahvusvahelise õiguse normidega.
Vastates küsimusele, milliseid meetmeid võib Venemaa tarvitusele võtta seoses NATO sõjalise kohaloleku suurendamisega Ida-Euroopas, ütles Gruško, et meetmed võetakse tarvitusele ning need lähtuvad sellest ja on põhjendatud sellega, mida NATO selles regioonis teeb.
Gruško sõnul ei dikteeri NATO loogikat mitte regionaalse julgeoleku huvid, vaid alliansi enda huvid. Kõik plaanid oli paberil, sest polnud ideoloogilist põhjendust sellisele aktiivsuse suurenemisele, kuid nüüd kasutab NATO Gruško väitel aktiivselt kriisi Ukrainas sellise ideoloogilise põhjendusena, et allianss reanimeerida ja tõestada tema vajalikkust uutes julgeolekuoludes.
