Venelased nutavad N Liitu taga

Rohkem kui kolmveerand Venemaa elanikest kahetseb Nõukogude Liidu lagunemist, selgus sellekohasest uuringust.

Moskvas toimunud sotsioloogide-politoloogide ümarlaual teisipäeval avaldatud andmete kohaselt on N. Liidu lagunemisest kahju ligi 80 protsendil Venemaa elanikest, kahju ei ole 15 protsendil. Võrreldes 1992. aastaga on mittekahetsejate hulk vähenenud, toona oli neid küsitletute hulgas 32 protsenti.

Fondi Avalik Arvamus juhi Aleksandr Osloni sõnul on küsitlustest selgunud, et 30 protsenti Venemaa elanikest peab võimalikuks Nõukogude Liidu taastamist ning 58 protsenti ei usu selle võimalikkust.

Osloni sõnul eelistavad Venemaa elanikud koostööpartneritena endise NSVL-i liiduvabariikidest kõigepealt Valgevenet (53%), seejärel Ukrainat (49%), Kasahstani (24%) ja Moldovat (17%). Järgnevad alla kümneprotsendilise toetusega Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan jt. Seejuures leiab 21 protsenti küsitletuist, et koostööd tuleb sama moodi arendada kõigi endiste liiduvabariikidega.

Globaliseerumisprobleemide instituudi direktor Mihhail Deljagin avaldas arvamust, et “postsovetliku ruumi integratsioon on majanduslikel põhjustel ilma Venemaata võimatu ning et endised liiduvabariigid on juba näidanud oma võimetust iseseisvalt areneda”.

Politoloogi arvates võib Venemaast saada “osa maailmast, nagu ta oli varem või erinevate maailmade ääremaade kogum”. Teise variandi vältimiseks oleks vajalik “Moskva teadlik kohalolek nõukogudejärgses ruumis”.

Poliitiliste Uuringute Instituudi direktori Sergei Markovi arvates on Venemaa jaoks “äärmiselt kasulik demokraatia areng postsovetlikes riikides, kuna enamus nende elanikkonnast on Venemaaga lähenemise poolt. Seetõttu, mida demokraatlikumad on Venemaa naaberriigid, seda väiksem on Venemaa-vastane osis nende poliitikas”.

Markov kinnitas, et seetõttu on perspektiivitud Ameerika Ühendriikide väidetavad kavad aidata Ukrainas ja Valgevenes võimule Venemaa-vastased poliitikud.

“See on võimatu, kuna rahvas ei toeta selliseid presidente,” ütles politoloog.