Venelased joovad end surnuks

Tõsiasja, et viimasel aastakümnel on Venemaa elanikkond vähenenud üheksa miljoni inimese võrra, seletavad uurijad mitte ainult vähese sündivuse, vaid ka katastroofiliselt kõrge suremusega — idanaabrid lihtsalt joovad end surnuks.

Esimest korda räägiti demograafilisest kriisist avalikult äsjasel tervishoiuministeeriumi korraldatud foorumil “Venemaa elanikkonna tänane ja homne”, vahendab Roheline Värav agentuuri WPS.

Demograafia ja inimökoloogia keskuse asedirektor Anatoli Višnjevski kinnitas oma ettekandes, et kui teistes arenenud maades on 15-65-aastaste inimeste surma põhipõhjus südame- ja veresoonkonnahaigused, siis Venemaal on viimase aastakümne jooksul sellest hädast ette jõudnud alkoholismi ja vägivalla põhjustatud surmad.

Täheldatakse ka suremuse olulist sotsiaalset diferentseerumist: vaesed ja ühiskonna heidikud surevad sagedamini, kusjuures eriti kõrge on nendesse rühmadesse kuuluvate naiste suremus. Suuresti on kasvanud noorte inimeste surm südamerikete tõttu. Kümne aastaga tõusis 20-39-aastaste venelaste suremus 29 protsendilt 36,6-ni. Nendegi surmade taga öeldakse valdavalt olevat liigne viinalembus.

Demograafid ütlevad, et suremus on Venemaal suurenenud juba 40 aastat. Kuni 1990ndate alguseni tasakaalustas seda osaliselt suur sündide arv. 1992. aastal algas suremuse hiigeltõus ja 1996. aastaks ületas see sündimuse juba kaks korda. Uurijate ühine seisukoht on, et olukorda saaks muuta ainult riiklik eriprogramm võitlemaks vaesuse ja alkoholismiga.