Venelased ennustavad Ukrainale ebastabiilsust
Ta märkis, et kuuest ülemraadasse pääsenud parteist on viis teravamas või leebemas opositsioonis võimudega, see aga viib kahtlemata olukorra destabiliseerumisele. “Venemaal pole ükskõik, kuidas arenevad tema suhted peamise geopoliitilise naabriga,” sõnas Igrunov. Tema hinnangul peaks Venemaa hakkama lähiajal etendama Ukrainas stabiliseerivat rolli.
Ebastabiilsuse kestmist Ukrainas presidendivalimisteni ennustab ka Efektiivse Poliitika Fondi juht Gleb Pavlovski. Samas usub ta, et Ukraina ei asu kohe presidendivalimisteks valmistuma, vaid valib rahulikuma tee — valitsuse ja presidendiadministratsiooni uuendamine. Seejuures peab politoloog positiivseks asjaolu, et Venemaale orienteerunud grupid moodustavad ülemraadas enamuse (ühendus Ühtse Ukraina Eest, Sotsiaaldemokraatlik Partei ja kompartei).
Politoloogid leiavad üksmeelselt, et eelseisvad presidendivalimised kujunevad Ukrainas mitte inimeste, vaid poliitiliste liitude ning neid toetavate mõjukate sise- ja välisjõudude võitluseks.
Poliitikauuringute Instituudi direktori Sergei Markovi hinnangul asuvad presidendikoha pärast võitlema ülemraada valimistel selgunud kolme tähtsama ideoloogilise suuna esindajad.
Esiteks on need tema sõnul nn Galiitsia ideoloogia juhid, kelle sihte võib kirjeldada loosungiga “Läände ilma Venemaata”. Teiseks on vasakpoolsed, kelle juhtmõtteks on “Venemaa poole ilma Lääneta”. Ning kolmandaks on tsentristid, kes pürgivad “Euroopasse koos Venemaaga”.
Igrunov on seisukohal, et rahvuslikku suunda esindaval Viktor Juštšenkol on vähem võidušansse, sest tema ideoloogia pole Ukrainas kuigi populaarne.
Pavlovski väitel on Ukrainas hetkel kõige populaarsem poliitik hoopis Vene president Vladimir Putin, keda võib nimetada Ukraina elektoraadi nõudmiste mõõdupuuks. Pavlovski hinnangul pole sugugi välistatud, et Ukraina poliitilisel areenil võib lähemal ajal esile kerkida uus, Putinit meenutav tegelane.
