Venekeelne BBC: Tallinnas marssinud eesti rahvuslased on sisserändajate vastu, aga venelaste poolt
Briti ringhäälingukorporatsiooni BBC venekeelne portaal avaldas pika artikli rahvuslaste marsist vabariigi aastapäeval Tallinnas, milles märgitakse, et kõik marssijad paistsid silma sallimatusega sisserändajate suhtes ja peaaegu kõik sümpaatiaga venelaste suhtes.
Venekeelne BBC kirjutab, et Odini sõdalaste Eesti osakonna ühe juhi Mihkel Makarovi sõnul osales marsil tema organisatsioonist umbes 50 inimest.
Odini sõdalaste logodega varustatud rõivastes oli aga vaid 5-7. „Sellega on teatud probleeme, sest pealeõmmeldavaid logosid pole saanud veel kõik, mõned on seniajani atestatsiooniprotsessis,“ ütles Makarov venekeelsele BBC-le.
BBC märgib ka, et immigrantidevastasele kogunemisele sattus juhuslikult Aafrikast pärit tudeng, kes aga kuidagi kannatada ei saanud ja jõudis isegi intervjuu anda. Mis tema ümber toimub, sai ta teada ajakirjanikelt.
„Paljud siin räägivad, et me oleme rassistid, kui mitte hullemadki. Aga tegelikult on meie hulgas palju venelasi, mina olen ka venelane, kuigi minu emakeel on eesti keel. Kui me elame ühe katuse all, peame olema sõbrad,“ ütles Makarov.
Venekeelne BBC märgib, et venelaste vastu pole Odini sõdalastel tõepoolest mingeid pretensioone, vähemalt ei tea keegi selle kohta midagi.
„Kui venekeelsed on Eesti patrioodid, peavad Eestit oma kodumaaks, siis pole kellelgi midagi nende vastu, tere tulemast. Aga pagulased sellisteks ei muutu. Ma olen umbes 15 aastat Soomes elanud, ma olen näinud kõiki sisserändajate laineid. Nad ei hakka tööle. Soomes on juba teine Somaalia sisserändajate laine, peaaegu mitte keegi ei tööta,“ rääkis venekeelsele BBC-le Soldiers of Odin Estonia asutaja Indrek Olm.
Sisserändevastane retoorika ei ole eestlasi ja venelasi ühendanud mitte ainult Odini sõdalaste ridades, vaid ka väljaspool seda.
„Ma olen sündinud Peterburis, aga sõitsin siia Soomest umbes aasta tagasi, just sellepärast, et tahtsin elada rahulikult. Meil oli mehega Helsingis hea äri. Teate, ühel päeval ma ärkasin ja mõistsin, et elan Muqdishos ja siit tuleb põgeneda. Ma olen õnnelik, et siin, Eestis, ei pea ma oma maja ega autot sulgema, aga Soomes ei saa isegi labidat juurviljaaeda jätta,“ kinnitas kogunemisel osalenud Julja.
„Me oleme kõik eestlased, me kõik tahame, et meie maa oleks õitsev. Mul õpivad lapsed eesti koolis, nad ei räägi vene keeles. Mina olen venelane, jah. No ja siis? Vene identiteedi jaoks on suur maa Venemaa, las nad identifitseerivad ennast seal. Aga meie elame Eestis. Immigrandid ei ole hakanud rootslasteks Rootsis, pole hakanud norralasteks Norras. Meil on erinevad maailmanägemised, erinevad usud. Milleks nad meile siin, kui omadele inimestele on tööd vähe? Koondume parem ja saadame nad sinna tagasi, lõpetame sõja,“ ütles venekeelsele BBC-le veel üks kogunemisel osalenu Vladimir.
Venekeelne BBC märgib, et suhtumist Eesti venekeelsetesse elanikesse on muutnud ka ürituse ametlikud korraldajad, Tallinna rahvuslaste klubi. Kui veel neli aastat tagasi korraldati pikett vene keelele riigikeele staatuse andmise vastu Lätis, siis nüüd jagatakse sotsiaalmeedias kutset oma kogunemisele ka vene keeles.
Eestis elavates venelastes ei näe ohtu ka Rahva Ühtsuse Erakonna juht Kristiina Ojuland: „Loomulikult, nüüd on olemas ühine oht nii vene kui eesti neidudele. Me näeme, mis toimub Soomes ja Rootsis. Rahva Ühtsuse Erakonnas on umbes 20 protsenti venelasi. Meil on olnud algusest peale eesmärk ühendada erinevatest rahvustest inimesi, iga inimene on Eestile tähtis ja vajalik.“
