Vene välisministeeriumi esindaja: NATO ei ole anakronism, temaga tuleb taastada normaalsed suhted
„Mis anakronism? Paljudele riikidele on NATO-sse kuulumine lihtsalt kasulik, kasulik majanduslikult, poliitiliselt, sest ei pea üles ehitama iseseisvat välispoliitikat, piisab ühisega ühinemisest,“ ütles Kelin, vastates küsimusele, kas Moskvas peetakse NATO-t endiselt külma sõja jäänukiks ja anakronismiks.
Sealjuures märkis Kelin, et NATO on tegelikkus, sõjaline faktor, mistõttu ainult loitsimisega tema puhul läbi ei saa.
„NATO-ga tuleb rajada normaalsed suhted ja taastada see, mis oli,“ lausus Kelin.
Kelin selgitas, et on massiliselt põhjuseid, miks riigid, eriti väikesed, eelistavad sellisesse organisatsiooni kuuluda. „Pole vajadust luua kaitset riigi tervel perimeetril. Kas või selsamal Belgial ei ole vaja omada iseseisvat mereväge, lennuväge, õhutõrjet. Jutt käib tööjaotusest, mis on märksa odavam. Üks riik peab ülal, ütleme, kaht fregatti ja nelja hävitajat. Naaberriik aga täidab teisi lahinguülesandeid,“ ütles Kelin. „Just see tööjaotus kergendab väga tugevalt eelarvelisi kulusid riigikaitsele. Ja selle tulemusena täidab praegu vaid neli riiki NATO normatiivi sõjalistele kulutustele – kaht protsenti SKT-st, alliansi ülejäänud riikide väljaminekud riigikaitsele on aga märksa väiksemad. Ütleme Saksamaal on need 1,2 protsenti SKT-st.“
Kelini sõnul on loomulikult odavam olla sellises sõjalises liidus kui iseseisvalt igakülgselt riigikaitset üles ehitada.
„Ja tõepoolest ei ole võimalik veenda liikmesriike selles, et NATO-st tuleb välja astuda, et see on anakronism,“ rõhutas Kelin. „Sest puhtalt ratsionaalsed põhjused kaaluvad selle üles.“
