„Hagejate avaldus ukaasi tühistamiseks, millega laiendati endast riigisaladust kujutavate tõendite loetelu, tagasi lükata,“ teatas kohtunik RIA Novosti vahendusel.

Hagejate nõudmine põhines viite puudumisel föderaalses riigisaladuse seaduses tõendite salastamisele sõjaväelaste rahuaegsete kaotuste kohta ning normi olemasolule selles, mis keelab salastada andmed erakorraliste sündmuste ja katastroofide kohta, mis ähvardavad kodanike ohutust ja tervist.

Presidendi esindaja Natalja Jelina sõnul ei ole riigipea tehtud parandused vastuolus kehtiva seadusandlusega ja vastavad põhiseadusele. Kaotusena ei mõelda siin ainult hukkumist, vaid ka haavata saamist ja teadmata kadunuks jäämist, Jelina sõnul igasugust isikkoosseisu seisundit erioperatsioonide ajal ja nende tagajärjel. Jelina juhtis tähelepanu sellele, et see ei puuduta mitte ainult jõustruktuuride töötajaid ametikohuste täitmisel, vaid ka isikuid, kes teevad konfidentsiaalsetel alustel organitega koostööd.

Jelina sõnul on seadusega sätestatud, et informatsioon arvukuse, jõudude ja isikute kohta riigi sõjalises, välispoliitilises, majanduslikus, luurealases, vastuluurealases ning operatiivsete otsingute alases tegevuses on riigisaladus. Kõik need tõendid salastati juba ukaasiga 1995. aastast, praegu aga täiendati lihtsalt loetelu punktiga isikkoosseisu kaotuste kohta erioperatsioonidel.