Vene televisiooni desertöörid: Ukraina kohta peavad isegi ilmateated kurjakuulutavad olema

Venemaa suurima meediaettevõtte endised töötajad on avalikustanud kaadritaguseid üksikasju Kremli propagandakampaania kohta, mille eesmärk on televaatajaid tahtlikult eksitada ja üles kütta uudistega Ukraina konflikti kohta.

Vene portaal Colta.ru avaldas kahe inimese pihtimusi tööst Venemaa riiklikus televisiooni- ja raadiokompaniis (VGTRK), vahendab Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus.

Nad kirjeldavad, kuidas Kremli ametnikud dikteerivad VGTRK juhtkonnale ja toimetajatele, kuidas sündmusi tuleb kajastada, sealhulgas, kas tuleks kasutada sütitavaid hüüdlauseid Ukraina diskrediteerimiseks.

Ühe allika sõnul kasutatakse pärast Krimmi annekteerimist propagandaeesmärkidel isegi ilmateateid.

Ühe VGTRK endise töötaja sõnul mobiliseeris peatoimetaja oma alluvad vastasseisuks läänega koosolekul 2014. aasta veebruaris, kui tänavaprotestid Kiievis viisid Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši kukutamiseni.

„Peatoimetaja ütles, et külm sõda on algamas,“ rääkis allikas. „...Ta ütles, et see on sellise ajastu algus, mis paneb 1970. ja 1980. aastad lapsemänguna paistma. Nii et need, kes ei taha osaleda, võivad leida midagi mõnes teises tööliinis... Kõik teised: tere tulemast klubisse.“

Juhtkonna esindajad käisid koosolekutel Kremlis, kus arutati uudistekajastuse strateegiat, mis siis filtreerus allapoole, rääkis VGTRK endine töötaja. Pärast Krimmi hõivamist nõuti päevas vähemalt üht lugu selle kohta, kuidas poolsaarel elu paraneb.

Kui Vene riigitelevisioon nimetas Ukraina uut juhtkonda pidevalt huntaks ning nende pooldajaid fašistideks ja banderalasteks, siis pärast esialgset relvarahu 2014. aasta septembris keelati nende sõnade kasutamine Ukraina konflikti kajastades. Kui relvarahu septembri keskpaigas läbi kukkus ning USA ja Euroopa Liit sanktsioone laiendasid, naasid need sõnad Vene uudistesse.

VGTRK teine endine töötaja rääkis, et toimetajad kogunesid Kremlisse igal reede pärastlõunal ning naasid suure paberipatakaga, milles oli öeldud, mida kajastada ja kuidas, ning kes on parimad eksperdid, keda kohale kutsuda.

Allika sõnul oli peatoimetajal vabadus otsustada, kas anda eetrisse lugu mingist autoõnnetusest Moskvas, aga kui jutt käis suurest poliitikast, sõjast ja rahust, polnud mingit vabadust.

Teise allika sõnul nõudsid ülemused, et eelmise aasta talve lähenedes pidid ilmaprognoosid Ukraina kohta kurjakuulutavalt kõlama.

„Üldine trend oli hirmu külvamine: et nad sõltuvad meist, aga me ei kavatse gaasi saata, ja te kõik külmute ära,“ ültes allikas.