Selle kohaga võib olla seotud ka Putini müstiline kadumine eelmisel suvel pärast juuli alguses Soome külastamist. Olles olnud 11 päeva avalikkuse eest eemal, ilmus Putin 11. juulil Valamo saarel jumalateenistusele, nagu midagi poleks juhtunud, vahendab Ilta-Sanomat.

Doždi teatel jäi presidendi lennuk pärast Soomes Turus käimist kümneks päevaks Soome. Seega pidi ka Putin jääma Soome või olema vähemalt nii lähedal, et sai helikopteriga üle piiri, märgib Dožd.

Parim kandidaat selleks Soome-lähedaseks kohaks asub Doždi teatel Peterburist 200 kilomeetri kaugusel Laadoga rannikul Taruniemis. Tegemist on „Winteri suvilaga“, mille kavandas 1909. aastal selle esimese omaniku, doktor G. C. Winteri tellimusel tuntud Soome arhitekt Eliel Saarinen. Seda kohta ümbritsev ulatuslik territoorium on tarastatud ja hoolikalt valvatud.

Kohalikud elanikud peavad reaktiivhävitajate ja helikopterite müra kindlaks märgiks selle kohta, et suvilasse on tulnud puhkama „tema ise“, nagu Venemaal on kombeks öelda.

Suvila võimalike sidemete kohta Putiniga kirjutas 2015. aastal ka Helsingin Sanomat, mis mainis samas seoses kuni kolme Venemaa presidendi puhkusepaika. Lisaks Winteri suvilale võib Putin puhata ka Marjalahtis või Valamos.

Dožd ei saanud siiski oma valdusse ümberlükkamatuid tõendeid Putini viibimise kohta puhkuseresidentsis.

Dožd teatab mitmeastmelisest omandisüsteemist, mille abil on soetatud Karjala parimad piirkonnad, sealhulgas metsa, tõukarja- ja jahimajandeid. Ametlikud omanikud on mitmed erinevate tegevusalade ettevõtted, kuid neil on alati sidemed presidendi usaldusisikute, näiteks vendade Juri ja Boriss Kovaltšuki ning Nikolai Šamaloviga, kes on panga Rossija osanikud, ja Gennadi Timtšenkoga.

Kõik mainitud finants- ja äritegelased on Venemaal tuntud suvilakultuuri ekspertidena: nemad ja mõned teised Venemaa praegused mõjukad tegelased asutasid juba 1996. aastal koos Putiniga suvilakooperatiivi Ozero.

Esimesed viited sellele, et ulatuslikud alad ja kinnistud Karjalas suunatakse vahendajate kaudu Venemaa juhtkonna kasutusse, on pärit 2009. aastast, kui kohalik ajaleht Karelskaja Gubernija teatas riigi vara erastamisest. 2011. aastal kvalifitseeriti Sortavala piirkond piiritsooniks, kus välismaalased maad ega kinnisvara osta ei tohi.