Kursk läks koos 118 meeskonnaliikmega põhja Barentsi meres 12. augustil.

"Mida teadlased sellest ka ei räägiks ning milliseid prognoose nad ka ei teeks, inimesed meid ei usu. Nad usuvad vaid täpseid andmeid reaktorite seisukorra ja radioaktiivse fooni kohta katastroofipaigas. Seepärast hakkame üldsusele esitama andmeid sedamööda, kuidas need laekuvad," ütles Interfaxile Vene teaduste akadeemia tegevliige Nikolai Hlopkin.

73-aastane akadeemik Hlopkin, kes on üks Vene allveelaevastiku tuumaenergiaseadmete loojaid, töötab Kurtshatovi-nimelises teaduskeskuses tuumareaktorite instituudi asedirektorina.

Tema sõnul teeb rühm teadlasi ja spetsialiste praegu o?nnetuspaigas uurimistöid, et saada kõige ajakohasema aparatuuri abil juba septembri keskpaigaks otseseid andmeid sealse keskkonna seisukorra kohta ning veenduda, et uppunud Kurski tuumareaktorid on tõepoolest välja lülitatud.

Neid mõõtmistulemusi hakatakse kasutama ohutusnõuete järgimiseks allveetöödel, kui Kurskilt tuuakse üles hukkunud meremeeste surnukehad ning alustatakse allveelaeva pinnaletõstmist.

Hlopkin keeldus kommenteerimast tuntud Vene ökoloogi Aleksei Jablokovi avaldust, et radioaktiivseid aineid on juba lekkinud allveelaeva purunenud torujuhtmetest. Ta kinnitas, et ei ole volitatud kommenteerima ka keskkonnakaitseorganisatsiooni Belluna aktivisti Aleksandr Nikitini väidet, et radioaktiivsed ained võivad hakata laevast lekkima "mõne aasta pärast".

Teadlane märkis, et preagu on radioaktiivne foon Kurski hukkumispaigas "normi piirides". Ta väitis, et isegi siis, kui radioaktiivne saastus ka tekib, ei ole see suurem kui allveelaeva Komsomolets hukkumispaigas.

Vene aatomiallveelaev Komsomolets uppus Atlandi ookeani 1989. aastal. Selle väljalülitatud reaktorite seisukord ei ole praeguseks tekitanud teadlastes rahutust.

Kurski energiaseade ei kujuta Hlopkini sõnul endat ohtu sadade aastate jooksul, kui reaktor on välja lülitatud ning reaktorisektsioon üle ujutatud.