Vene relvatehaste ehituselt Venezuelas on vasakule läinud miljardeid, muu hulgas õigeusu kiriku kaudu
Seoses Venemaa Venezuelasse ehitatavate relvatehaste palju miljardeid rublasid maksva projektiga on päevavalgele tulnud mitmeid kuritarvitusi. Kohtuasja materjalidest selgub, et osa rahast kõrvaldati Vene õigeusu kiriku Jekaterinburgi piiskopkonna kaudu.
Venemaa siseministeeriumi Moskva oblasti peavalitsus alustas kriminaaljuurdlust 69-aastase Nikolai Masljajevi üle, kes on riiklikku korporatsiooni Rostehh kuuluva ettevõtte AO Konstruktorskoje Bjuro Avtomatitšeskihh Linii im. L.N. Koškina (KBAL) endine peadirektor, vahendab RBK.
Masljajevit süüdistatakse raiskamises eriti suures ulatuses Venezuelasse relvatehaste ehitamise lepingu täitmisel, teatas RBK-le õiguskaitseorganite allikas ning kinnitasid allikas, kes on kursis asja uurimisega, ja Rostehhi pressiteenistuse esindaja.
Tegemist on juba teise kriminaaljuurdlusega peamiselt laskurrelvade padrunite tootmiseks vajalike tehnoloogia ja seadmete väljatöötamisega tegeleva KBAL-i endise tippjuhi üle. Masljajev vahistati juba 2015. aasta novembris ja 2017. aastal mõisteti ta neljaks aastaks vangi 7,5 miljoni rubla (102 000 euro) raiskamise eest, teatas juurdlusega kursis olev allikas RBK-le.
Et Venemaal võeti vastu seadus, mis võrdsustab ühe päeva eeluurimisvanglas pooleteise päevaga üldrežiimiga koloonias, pääses kaks aastat eeluurimisvanglas istunud Masljajev vabadusse juba tänavu. Aga nagu RBK välja selgitas, paigutati Masljajev juulis juba uuesti eeluurimisvanglasse.
KBAL-i praeguse juhtkonna hinnangul võib kahjusumma uues kohtuasjas olla üle 150 miljoni rubla (üle kahe miljoni euro).
Moskva lähedas Klimovskis paiknev KBAL oli peamine organisatsioon, mis lõi seadmeid Nõukogude padrunitööstusele. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on KBAL teenindanud padrunitehaseid Tulas ja Uljanovskis.
Padrunitehase ehitamine Venezuelasse, mille üle käisid läbirääkimised alates 2001. aastast, kui seal tuli võimule Hugo Chávez, oleks võinud saada KBAL-i esimeseks edukaks välisprojektiks. Leping allkirjastati 2006. aastal. Vene pool lubas ehitada kaks tehast: automaatide AK-103 litsentseeritud tootmiseks (kuni 25 000 tükki aastas) ja 7,62-millimeetriste padrunite tootmiseks. Algselt pidi tootmine algama juba 2009. aastal, aga nüüd on tähtaeg edasi lükkunud 2019. aastale.
Kahe 2006. aasta lepingu kogusumma oli 474 miljonit dollarit, teatas juurdluse materjale omav allikas RBK-le. Lepingud allkirjastasid Venezuela sõjatööstusettevõte CAVIM ja Vene riiklik sõjatehnika ekspordi vahendaja Rosoboroneksport.
Juurdluse andmetel oleks Rosoboroneksport pidanud saama komisjonitasu umbes 1-2 protsenti ja ülejäänud raha oleksid pidanud omavahel jagama aastatel 2003-2005 föderatsiooninõukogu liige olnud Sergei Popelnjuhhovi ehitusfirma OOO Stroiinvestinžiniring SU-848, mis pretendeeris 50 protsendile kogusummast, ning OAO Kontsern Ižmaš (nüüd Kalašnikov) ja KBAL.
Venezuela poole esimene ettemaks saabus 2007. aasta aprillis, rääkisid uurijatele Rosoboronekspordi finantsistid. Edasi saabusid maksed pooleaastaste vahedega võrdsetes osades.
KBAL-i raamatupidamises kajastub, et CAVIM-ilt saadud ettemaks ületas 2009. aastal 1,7 miljardit rubla (23 miljonit eurot) ja 2015. aastal, kui Masljajev KBAL-ist lahkus, 2,9 miljardit rubla (39 miljonit eurot).
Aktiivne ehitustegevus algas alles 2009. aastal. Vene pool põhjendas seda ehituskrundi hilinenud üleandmisega CAVIM-i poolt. 2012. aasta lõpuks, kui 98 protsenti venezuelalaste lubatud rahast oli juba välja makstud, oli Chávez pärast operatsiooni raskes seisundis ja objekti ehitus peaaegu seisis. Tellija hakkas esitama üha rohkem pretensioone.
2013. aasta märtsis selgus revisjoni käigus, et SU-848 on teinud ainult 50 protsenti ehitus- ja montaažitöödest, millest oli aktidega vastu võetud vaid üheksa protsenti. Ehitusel oli tehtud praaki ja tehtu ei vastanud projektile.
2014. aastal hakati otsima uut peatöövõtjat.
Rosoboroneksport hindas tegemata ehitustööde eelarvelist maksumist mõlema tehase peale kokku 6,7 miljardile rublale (91 miljonile eurole). Need tööd oleks pidanud tegema juba Vene poole arvelt.
Venemaa valitsuse 2015. aasta otsusega vahetas SU-848 välja ZAO Kislorodmontaž. Pärast seda on töövõtjad vahetunud veel mitu korda. 2016. aasta detsembris ütles Venemaa asepeaminister Dmitri Rogozin, et kõik probleemküsimused, mis olid 2-3 aastat tagasi, on lahendatud, ja teatas tehase käikulaskmisest automaatide tootmiseks 2019. aastal.
Venezuela lepingu revisjoni viis 2014. aasta kevadel läbi ka Rostehhi auditiosakond. 2014. aasta augustis saatis Rostehhi peadirektori esimene asetäitja Vladimir Artjakov Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) valitsuse P (kureerib tööstust) 4. teenistuse ülemale avalduse SU-848 võetud kohustuste täitmata jätmise kohta, mis võib viia välismajanduslepingu katkestamiseni.
FSB kontrolli materjalide alusel alustas Venemaa siseministeeriumi juurdlusamet 2015. aastal juurdlust kelmuse kohta. 2017. aasta veebruaris mõistis Moskva Lefortovo kohus SU-848 peadirektori Popelnjuhhovi süüdi enam kui miljardi rubla (13 miljoni euro) kõrvaldamises riiulifirma kaudu Venezuela objekti ehitamiseks eraldatud rahast.
Põhitunnistaja oli SU-848 endine finantsdirektor Irina Pomeštšikova, kelle sõnul osales ühes raha kõrvaldamise skeemis Vene õigeusu kiriku Jekaterinburgi piiskopkond, millega sõlmiti ja pärast tühistati tööettevõtuleping. Piiskopkonna kirjade alusel kandis SU-848 tagastamise nime all raha üle enam kui 50 firma arvetele, millel ei olnud ehitusega mingit pistmist, kuid mis olid piiskopkonna lepinglased.
2017. aastal mõisteti Popelnjuhhov seitsmeks aastaks vangi.
2015. aastal eraldati Popelnjuhhovi kohtuasjast KBAL-i juhtkonda puudutavad materjalid. Masljajevile esitati süüdistus raiskamises eriti suures ulatuses seoses raha eraldamisega padrunitehase seadmete jaoks. KBAL sõlmis riiulifirmaga informatsioonilis- konsultatsioonilise järelevalve lepingu, mille maksumus oli mitu miljonit rubla. Masljajev kinnitas kohtus, et nende paberitega tegeles tema asetäitja. See teda ei aidanud ja ta mõisteti kahes kohtuastmes süüdi.
„KBAL-i eelmise juhi lepingu raames tegevusest tekkinud kahju võib kasvada 700-800 miljoni rublani. On küsimusi seadmete kohta, sest ei ole selge, kas need on säilinud või mitte: palju aastaid seisavad pakituna laos ja on kahtlusi, et need ei ole enam töökorras,” teatas KBAL-i juhtkonnale lähedane allikas RBK-le.
