Regnum esitab küsimuse: mida me peaksime siis Baltikumiga tegema?

„Demograafiliste näitajate halvenemine ja majanduskasvu tempo langemine viivad need riigid ühemõtteliselt totalitaarse arengumudelini poliitikas (nagu see oli ka sõjaeelsetel aastatel). Põhimõtteliselt võiks ka edaspidi jätkata näo tegemist, et „midagi ei toimu“ ja jätta Baltikum iseenda ja nende kuraatorite hooleks Euroopa Liidus ja Washingtonis – ning jätkata nende toitmist ka meie transiidiga. Aga sellise arengustsenaariumi puhul on suur reaalsete sõjaliste provokatsioonide risk nende poolt, sest mingil hetkel ei ole nende tühjenevate territooriumide valitsejatel enam midagi kaotada. „Pehme jõu“ efektiivseid instrumente, nagu näitab kogemus varasemast tööst Baltikumis, me ei loo. Vene-meelseid poliitikuid ei kasvata. Majanduslikku eliiti ei osta. Transiidiga kedagi rikkaks ei tee, peale müüdavate ametnike,“ kirjutab Regnum.

Agentuur märgib kahetsevalt, et selle Baltikumi juurde, mida me mäletame Nõukogude Liidu ajast me ei naase. Vastutuse võtmine puruvaese ja kurja mässumeelsuse elementidega elanikkonna eest tühjenevatel territooriumidel on Venemaa jaoks hukatislik.

„Tulevastes vastastikustes suhetes Baltikumiga on meil üks tee – oma riigi kindlustamine. Tuleb alguses kasvatada ennast, oma riiki, oma Kodumaad, kaitsta oma vanemaid ja lapsi. Ja siis las jumal otsustab, mis on tähtsam,“ kuulutab Regnum.