Vene politoloog: II MS teema välispoliitikas on kohatu
„Oletame, et Venemaa soovib oma riikliku ajaloo keskmeks võtta Nõukogude Liidu perioodi. Ent see on meie probleem. Ei tohi oodata, et ülejäänud idabloki osalised unistavad samuti just nõukogude perioodi säilitamisest rahvusajaloo tuumana. See on ju naljakas!“ ütles Morozov BNSile antud usutluses.
„Või võtame niinimetatud Teise maailmasõja tulemuste ümberkirjutamise. Mis välispoliitiline teema see on? See võib olla ühiskondlike debattide, ajakirjandusliku poleemika teema. Ent see ei saa olla osa Venemaa Föderatsiooni presidendi poliitilisest retoorikast. Ma ei mõista, kust see teema on ilmunud,“ lisas ta.
„President Dmitri Medvedevi administratsioon tahaks, oletatavasti, parandada suhteid Balti riikide valitsustega. Tõsi, kahjuks säilib Medvedevil mingi retoorika, mis puudutab „ajaloo võltsimist“. Selle mõte pole arusaadav, sest absoluutselt kõik endise Nõukogude Liidu vabariigid ja endise idabloki riigid on juba ammuilma oma kooli- ja ülikooliõpikud ümber kirjutanud. Juba kümme aastat tagasi,“ märkis Morozov.
Tema sõnul „oli nii nõukogude ajal kui ka pärast seda Venemaal suuri elanike rühmi, kes leidsid, et miljonite nõukogude inimeste jaoks, kes jäid okupeeritud territooriumidele või langesid sõjavangi, oli koostöö natsidega tragöödiaks, keerukaks eluliseks probleemiks“.
„Isegi 1970.‒1980. aastate nõukogude sõjalises kirjanduses püsis märksa keerukam ettekujutus sõjast kui see, mida täna õnnetuseks mingi osa Venemaa võimuringkondadest toetab,“ kinnitas ta.
„Äärmiselt raske on vaadata, kuidas osa tudenginoorte seas ilmneb mingi „stalinistlik“ vaade Teisele maailmasõjale,“ tunnistas ta.
Morozov on alates 1997. aastast tegutseva ühiskondlik-poliitiline internetiväljaande Russki žurnal vastutav toimetaja. Väljaande peatoimetajaks on poliittehnoloog Gleb Pavlovski. Samuti juhib ta Moskva Kultuuride ajaloo instituudi juures tegutsevat meediauuringute keskust UNIK.
