Rootsis asuva Läti saatkonna teine sekretär Katrina Kosa ütles BNS-ile, et ehkki piketi korraldajate taotluses räägiti 20 meeleavaldajast, tuli laupäeval meelt avaldama vaid kolm meest ja üks naine ning nendegi ind rauges poole tunniga.

Pikettijad hoidsid käes kaks punalippu, mille keskel ilutsesid valges sõõris sirp ja vasar, ning endise Nõukogude Liidu lippu. Üks meeleavaldaja hoidis loosungit: “Hävitage läti fašism!”

Meeleavaldajad andsid saatkonna töötajaile üle paberilehe, kus oli märgitud kolm põhjust, mille järgi tuleb nende meelest Lätit fašistlikuks riigiks pidada.

Esimene põhjus olevat venelaste diskrimineerimine. Natside andmeil pole venelastel Lätis mingeid kodanike- ega valimisõigusi, neil on keelatud töötada arstide, advokaatide, politseinike või riigiametnikena.

Teise põhjusena olid ära toodud “arvukad kohtuprotsessid Punaarmee veteranide vastu, samas kui Läti valitsus laseb endistel SS-lastel oma tähtpäevi tähistada, asetades neid sellega eelisseisusse”.

Kolmandaks põhjuseks olevat see, et venekeelsete õiguste eest võitlevad “fašismivastased parteid on Lätis keelu all ja nende aktivistid vahistatud”. Kõige aktiivsem olevat neist natsionaalbolševike partei, mis võitleb “juba seitse aastat läti fašismi vastu”.

Saatkonnatöötaja sõnul ei äratanud pikett Rootsi meedias mingit huvi, natse käisid intervjueerimas ainult Läti Raadio Rootsi toimetus ja Läti päevaleht Neatkariga Rita Avize.