Kaitseministeerium teatas, et rakett toodeti Dolgoprudnõi tehases 1986. aastal ja saadeti sõjaväeosasse Ukraina NSV-sse. Pärast seda ei ole raketti Venemaa kaitseministeeriumi väitel Venemaale tagasi toodud, vahendab Interfax.

„Sõjaväeosa 20152, kuhu saadeti rakett pardanumbriga 886847379, selle tegelik nimetus on 223. õhutõrje raketibrigaad. 1986. aastal kuulus see brigaad Karpaatide sõjaväeringkonda ja dislotseerus Ukraina NSV Ternopili oblastis Terebovlja linnas. Selle relvastuses olid õhutõrje raketikompleksid Buk. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist brigaadi Vene Föderatsiooni territooriumile ei toodud ja see lülitati Ukraina relvajõudude koosseisu,” ütles Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ülem Nikolai Paršin.

Paršini sõnul õnnestus raketi pardanumber kindlaks teha tänu ühendatud uurimisgrupi (JIT) briifingule, kus näidati raketi mootori ja düüsi tükke. „Õhutõrje raketikompleksidele Buk rakettide tootja, Dolgoprudnõi teadusliku tootmisettevõtte arhiivides on uuritud dokumente, mis võimaldavad täpselt kindlaks määrata selle raketi pardanumbri,” ütles Paršin.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et arvestab sellega, et rahvusvaheline uurimisgrupp võtab arvesse uued tõendid Ukraina osaluse kohta lennu MH17 hukus, ning kutsus rahvusvahelisi uurijaid küsima Ukraina relvajõudude 209. õhutõrje raketipolgult dokumente.

Venemaa kaitseministeerium teatas ka Ukraina sõjaväelaste vestluste vaheltvõtmisest, mis tõestavat Ukraina osalust lennu MH17 allatulistamises.

„Ukraina on osaline mitte ainult tragöödias endas, vaid ka rahvusvahelise juurdluse manipuleerimises,” ütles Venemaa kaitseministeeriumi ametlik esindaja Igor Konašenkov.

„Meie valduses on audiosalvestus Ukraina sõjaväelaste telefonivestlustest, mis on tehtud 2016. aastal. Selle sisu analüüs kinnitab varem tehtud järeldusi Ukraina poole vahetu osalemise kohta Malaisia Boeingu hukus,” ütles Konašenkov.