Erakonna Pravoje Delo kaasesimehe Leonid Gozmani hinnangul võivad Medvedevi ja Putini erinevad hinnangud anda tunnistust isiklikust vastasseisust, vahendas BNS.

“Mulle tundub, et tegemist on väga isikliku vastasseisuga,” kommenteerides Medvedevi avaldust, milles ta nimetas lubamatuks Putini sõnu, milles ta võrdles Liibüas toimuvat “keskaegsete ristisõdadega”.

“On täiesti ilmselge, et president ja peaminister sümboliseerivad paljuski erinevaid Vene eliidi osi, kellel on erinevad lähtekohad mitte üksnes rahvusvahelistes, vaid ka majanduslikes, sotsiaalsetes ja muudes küsimustes,” leiab Gozman.

Politoloog, Kõrgema Majanduskooli rakenduspolitoloogia õppetooli dekaan Mark Urnov leiab, et tandemi vastasseis annab tunnistust tõsistest erimeelsustest.

“See on tandemi ammu alanud lõhe tunnus. Erinev terminoloogia, erinevad lähtekohad, kaasa arvatud liitlaste otsimisel. Medvedevi jaoks on liitlaseks Lääs, Putini jaoks on Lääs aga midagi valvsust äratavat,”selgitas ta.

Ta osutas, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon võeti vastu sisuliselt Venemaa nõusolekul, kes jäi hääletades erapooletuks.

“Ja kui poleks olnud Putini tooni, siis näeks Venemaa positsioon välja järjepidevam,” tõdes ta.

Teine politoloog, Moskva Carnegie-keskuse teadusnõukogu liige Andrei Rjabov kinnitas omakorda, et ei näe tandemis suuri vastuolusid.

“Putini avaldusel oli mitu eesmärki. Ühelt poolt oli see esimene katse selgitada Venemaa käitumise motiive, mis olid muutunud välismaises ajakirjanduses arutelu- ja kritiseerimise objektiks. Tema sõnadest on selge, et Venemaa tahab antud olukorras säilitada endale suure manööverdamisruumi, mõistes, et lääneriikide operatsioon võib jääda venima ning puutuda kokku mingite probleemidega nagu näiteks Araabia Liiga või Aafrika Liidu seisukoha muutumine,” selgitas Rjabov.

“Karmid määratlused, millega peaminister hindas lääneriikide poliitikat, olid mõeldud Venemaa positiivsemale tajumisele kolmanda maailma riikides,” usub politoloog.

“Presidendi avaldus võis olla katse rahustada Lääne partnereid,” lisas ta.