"Narva ja Ivangorod on pikalt olnud üks ja seesama linn, mida praegugi ei lahuta kilomeetrid, vaid paarsada meetrit Narva jõge,“ kirjutab Varlamov. „Ühel pool valitseb laos, teisel pool – kord.“

Varlamovi sõnul torkavad erinevused silma juba sillaületusel. „Eestlastel on elegantne promenaad!“ tõdeb blogija. „Inimesed käivad siin jooksmas ja jalutamas, siin on kohvikud ja baarid, purskkaevud ja skupltuurid. Elegantne avalik ruum, mis on linnale kaunistuseks! Kaldapealse ehitamiseks kasutati Euroopa Liidu toetust.

Vene poolel vedelevad Varlamovi sõnutsi ainult vanad autoistmed ja rehvid, samuti leidub seal parkla. Ivangorodi kindlusemüüridel aga istuvad pätid ehk „gopnikud“ ja joovad Eesti poole vaadates õlut.

„Vahe on ainult paarsada meetrit, aga mulje on nagu teisest maailmast,“ tõdeb autor. "Muide, ka Venemaale andis euroliit kaldapealse rajamiseks raha! Ent meie ehitasime 50 meetri jagu mingisugust haledat sõnnikut ja nagu kohalikud räägivad, võttis linnapea ülejäänu endale.“

Varlamov lisab, et Ivangorod pole koht, kuhu viibima jääda, vaid vahepeatus Eestisse või Peterburisse. „Narvas käib elu ja tuled jäävad ööseks põlema, Ivangorodis keeratakse öösel tänavavalgustus kinni,“ kirjutab ta. Autor märgib, et Ivangorodi elanikud käivad iga päev Eestis poes ning piiri ületades on tõenäoline, et näete inimesi punaste poekottidega sealtpoolt tulemas. Venelased ostavad juustu, vorsti, majapidamiskemikaale, piima, veini ja muud alkoholi, mis on Eesti poes 30%-40% odavam ja pealegi kvaliteetsem.

Eesti elanikud seevastu ostavad Varlomovi tähelepanekute järgi Venemaalt sigarette ja bensiini, nostalgilistel põhjustel ka toidukaupu nagu leiba, makarone, konserve ja komme.