Ukraina väljaanne Liga.Novosti avaldas väidetavalt 2014. aasta veebruaris Kremlile esitatud plaani põhiteesid.

1. Poliitilise olukorra hindamisel Ukrainas tuleb lähtuda Viktor Janukovõtši ja tema valitseva „perekonna“ pankrotist

Dokumendi autorid konstateerivad Ukraina keskvõimu halvatust ning selge poliitilise subjekti puudumist, kellega Venemaa võiks läbirääkimisi pidada.

„Ennetähtaegsed parlamendi- ja presidendivalimised võivad saada põhjuseks uuele meeleavalduste ja kodusõja pöörisele, „ida-lääne“ valijaskonna lõhe süvenemisele ning kiirendavad lõpuks Ukraina lagunemist. Müncheni konverentsi (Müncheni julgeolekukonverents 31. jaanuarist kuni 1. veebruarini 2014 – toim.) käik ja tulemused annavad piisava aluse arvata, et Euroopa Liit ja USA lubavad riigi lagunemist ega pea sündmuste sellist käiku isegi erakordseks,“ öeldakse dokumendis.

2. Venemaa ei piira oma poliitikat Ukrainas vaid katsetega mõjutada Kiievi poliitilist lõhenemist

„V. Janukovõtši režiim on lõplikult pankrotistunud. Selle poliitilisel, diplomaatilisel, finantsilisel ja informatsioonilisel toetamisel Vene Föderatsiooni poolt ei ole enam mingit mõtet... Venemaa ei pea mingil juhul piirama oma poliitikat Ukrainas vaid katsetega mõjutada Kiievi poliitilist lõhenemist ja süsteemse opositsiooni suhteid (A. Jatsenjuk, V. Klõtško, O. Tjagnõbok, P. Porošenko jt) Euroopa Komisjoniga... Keskvõimu pea täieliku paralüüsi tingimustes, mis on tegutsemisvõimetu isegi maksevõimetuks muutumise ohus ning vahendite puudumise juures Naftogazil maksta Vene gaasi eest, on Venemaa lihtsalt kohustatud sekkuma Euroopa kogukonna geopoliitilisse intriigi, mis on suunatud Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastu. Eelkõige seetõttu, et vastasel juhul riskib meie maa mitte ainult Ukraina energiakandjate turu kaotamise, vaid, mis on märksa ohtlikum, isegi kaudse kontrolli kaotamisega Ukraina gaasitranspordisüsteemi üle. See asetab löögi alla Gazpromi positsiooni Kesk- ja Lõuna-Euroopas, tehes tohutut kahju meie maa majandusele.“

3. Ukraina põhiseadus ei ole mingil juhul võimeline saama mehhanismiks, mille abil oleks võimalik legitiimsel teel käivitada Ukraina idaterritooriumide ja Krimmi integratsiooni Vene Föderatsiooni riiklikku ja õiguslikku välja

Venemaa peab dokumendi autorite hinnangul püüdlema piiriäärse ja piiriülese koostöö lepingute poole ning hiljem sõlmima otsesed riiklikel kokkulepetel põhinevad suhted Ukraina territooriumidega, kus on olemas valijate Vene-meelsed sümpaatiad.

Esmajärjekorras käib jutt Krimmi Vabariigist ning Harkivi, Luganski, Zaporižžja, Mõkolajivi, Dnipropetrovski ning vähemal määral Hersoni ja Odessa oblastitest. Välja on esialgu jäetud Sumõ oblast, sest seal on valijate hulgas üsna suur toetus erakonnal Batkivštšõna, ning Donetski oblast, sest sealsetel oligarhidel on tihedad sidemed opositsioonilise oligarhide alliansiga.

„Nendes tingimustes peetakse õigeks mängida riigi mitmete regioonide keskusest eemalduvatele meeleoludele, eesmärgiga algatada ühes või teises vormis idaoblastite ühinemine Venemaaga,“ öeldakse dokumendis.

4. Venemaa, võttes enda peale Krimmi ja mõnede idaterritooriumide toetamise, on sunnitud võtma endale praeguses olukorras väga koormavad eelarvelised kulutused

Plaani autorite hinnangul on annekteeritud territooriumidele kulutatavad kulutused õigustatavad geopoliitilisest seisukohast, sest Venemaa pääseb ligi uutele demograafilistele ressurssidele ning tema käsutusse tulevad tööstuse ja transpordi kõrgelt kvalifitseeritud kaadrid. Veel üks tähtis faktor on migratsioon: Kremlil on hea meel võimaliku slaavi migratsioonivoo üle läänest itta vastukaaluks Kesk-Aasia migratsioonitrendile.

5. „Venemeelse liikumise“ protsessi käivitamiseks Krimmis ja Ida-Ukraina oblastites tuleb esile kutsuda sündmused, mis võimaldavad anda sellele protsessile poliitilise legitiimsuse ja moraalse õigustuse

Märgitakse PR-strateegia ülesehitamise vajadust, milles rõhutataks Venemaa ning Ida- ja Lõuna-Ukraina Vene-meelse poliitilise eliidi tegevuse sunnitud ja reaktiivset iseloomu, viidates sündmustele Lääne-Ukrainas (Lvivi, Volõõnia ja Ivano-Frankivski oblastites), kus kuulutati Maidani sündmuste ajal end Kiievi võimudest sõltumatuks.

6. Vastuaktsioonid Ida-Ukraina regioonides peavad olema struktuurilt ja stsenaariumilt kaheosalised

Dokumendis on soovitused, mida nõuda Ukraina ülemraadalt: konstitutsioonilise reformi formaadi laiendamist, sealhulgas üleukrainalise referendumi korraldamise korra lihtsustamist.

Vene lippude all esinevad meeleavaldajad ei tohiks plaani autorite arvates nõuda Ukraina konstitutsioonilise korra muutmist. Nad peavad hukka mõistma „Lääne-Ukraina separatistid“ ning nõudma Ukraina idaoblastite assotsiatiivsete suhete kiiremat arengut Vene Föderatsiooniga.

Piisavate volitustega Ida-Ukraina poliitilise eliidi hulgas nimetatakse Harkivi oblasti endist kuberneri Mõhhailo Dobkinit, Krimmi mittelegitiimse parlamendi endist esimeest Vladimir Konstantinovit ja Krimmi separatistide juhti Sergei Aksjonovit.

„Äärmiselt tähtis on, et „ülemaailmsel avalikkusel“ oleks võimalikult vähe põhjuseid kahelda referendumite legitiimsuses ja aususes. Selleks peetakse eesmärgipäraseks aidata refendumite protsessile kaasa tänapäevaste tõestusvahenditega (veebikaamerate ja internetiülekannetega). Selliste tööde esialgne plaan on juba välja töötatud ja selle võib realiseerida kahenädalase tähtajaga,“ öeldakse dokumendis.

7. Need sündmused tuleb korraldada koos PR-kampaaniaga Vene ja Ukraina ajakirjanduses.

Plaani autorite sõnul tuleb meedias avaldada kõigepealt Lääne-Ukraina ja siis Ida-Ukraina separatismi omamoodi manifestid.

„Ukraina idaoblastite Venemaaga ühinemise toetuseks peavad sõna võtma ühiskonna laialdased ringkonnad Venemaal endas,“ öeldakse dokumendis.