Vastus Haloneni intervjuule Eesti Päevalehes: Soomest pole õpetajat, kuni oma must soometumise pesu on pesemata
Soome parlamendiliikme abi, Tallinnas rahvusvahelist poliitikat õppinud Matti Lepistö (koonderakond) vastas väljaandes Uusi Suomi Soome endise presidendi Tarja Haloneni 14. augusti Eesti Päevalehes ilmunud intervjuule, kus Halonen kutsus eestlasi loobuma ohvrimentaliteedist ja avaldas arvamust, et Eestil ei ole põhjust Venemaad karta.
Lepistö märgib, et Haloneni sinisilmne suhtumine Venemaasse ei näi viimaste aastate sündmustest hoolimata muutunud olevat.
„Eesti loogiline ja realistlik analüüs Venemaa arengu kohta on osutunud tõeks hiljemalt Gruusia ja Ukraina sõdadega. Venemaa jagab Euroopat huvisfäärideks ja on valmis kasutama sõjalist jõudu oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Venemaa on vallutanud Ukrainalt Krimmi ja liigutanud Euroopa piire,“ kirjutab Lepistö ja lisab, et Venemaa ei ole Putini juhtimisel teel demokraatia, vaid endisest karmima diktatuuri suunas, kus teisitimõtlejad vaigistatakse ja vähemusi kiusatakse taga.
Lepistö märgib, et Venemaa ei ole teinud ainsatki liigutust suhete parandamiseks Eestiga, vaid vastupidi, Eesti on jätkuvalt Venemaa hübriidmõjutamise objekt.
„Eesti kogemused ja hoiatused Venemaa kohta on Soomes tihti kõlanud kurtidele kõrvadele või on neisse suhtutud YYA (Soome-Nõukogude Liidu sõpruse, koostöö ja vastastikuse abi leping, mis oli niinimetatud soometumise alus – toim) ajastu poliitikute poolt üleolevalt naerdes. Viimastel aastatel on jõupoliitika siiski Venemaa vahendite valikusse naasnud ja Läänemere julgeolekuolukorra nõrgenemise suhtes on ärgatud ka Soomes,“ kirjutab Lepistö.
Lepistö sõnul hellitatakse Soomes endiselt mõtet, et seal ollakse erilised Venemaa-eksperdid, kuid kahjuks on need erilised oskused Venemaa suhtes ilmnenud eeskätt naiivse soovmõtlemisena.
Lepistö hinnangul on eestlased ennustanud Venemaa arengut Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel paremini kui soomlased, kuid sellest hoolimata ei malda Halonen ja mitmed teised Soome poliitikud endiselt jätta Eestit juhendamata, kuidas idanaabriga peaks koos elama.
„Haloneni jutt eestlaste ohvrimentaliteedist ja varasemad märkused Nõukogude okupatsiooni järgse posttraumaatilise stressi kohta on ebaõiglased juba kord oma isamaa kaotanud eestlaste suhtes. Soomest ei ole nõuandjat Venemaa-suhete korraldamiseks nii kaua, kuni oma soometumise aja must pesu on pesemata ja me ise ei julge rääkida Venemaast tõsiasju tunnistades,“ kirjutab Lepistö.
