Europarlamendi president Jerzy Buzek kohtus Belgia peaministri kohusetäitja Yves Leterme'iga juba 24. juunil, et arutada eesistumise kava, teatab parlamendi pressiteenistus.

Juuni alguses toimunud Belgia valimised võitis Belgia rahvameelsete flaamlaste separatistlik partei Uus Flaami Allianss (Nieuw-Vlaamse Alliantie ehk N-VA) ning prantsusekeelsed sotsialistid. Valitsust ei ole tänaseks veel suudetud moodustada, samas kui on kätte jõudnud eesistumise päev. 

Eesistumise kava koostatakse juba varakult koostöös lahkuva eesistujariigi ning tulevase eesistujaga. Belgia parlamendiliikmed usuvad, et hoolimata valitsuskriisist suudetakse eesistumise eesmärgid tõhusalt ellu viia. "Juhul, kui järgnevate kuude jooksul ei suudeta moodustada uut valitsust, siis peaks eesistumise kava läbi viima ametist lahkuv valitsus," ütles belglasest parlamendiliige Frieda Brepoels

Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega on euroliidu nõukogul nüüd president, mis on toonud nihkeid institutsionaalsesse tasakaalu. Parlamendiliikmed usuvad, et president muudab teatepulgana ühe riigi käest teise kätte ringleva eesistumise muuta vähem olulisemaks.

"Eesistujariigi roll on vähem poliitilisem ja palju funktsionaalsem kui varem," arvas Belgiast valitud parlamendiliige Jean-Luc Dehaene.

Kolme iseseisva piirkonnaga Belgia (Brüssel, Flandria ja Valloonia) on riik, kus on harjutud saavutama poliitilisi kompromisse. Euroopa Parlamendis Belgia prantsusekeelseid sotsialiste esindava Marc Tarabella sõnul on see alati olnud nende tugevus.

Dehaene'i sõnul võib kompromisside saavutamine olnud ka põhjuseks, miks Belgia eelnevad eesistumised on õnnestunud. "Meile siin Belgias on väga oluline, et rahvuseta riigid ja piirkonnad, kel on eksklusiivsed pädevused, saaksid ühise laua taga istuda ja oma huve kaitsta," märkis Brepoels.