Kohtumisel arutati julgeolekuolukorda Euroopas, Venemaa tegevust Euroopas ja USAs ning terrorismivastast võitlust.

„Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide rikkumine ja endale võetud kohustuste eiramine Venemaa poolt nõuab heidutusmeetmete tugevdamist mitte ainult Balti riikides, vaid NATOs tervikuna,“ sõnas välisminister Mikser. „Oleme Ameerika Ühendriikidega olnud alati ühel meelel, et ka Euroopa liitlased peavad oma kaitsekulutusi suurendama ning seda arutatakse kindlasti ka juulis Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel".

Mikseri sõnul peavad nii Euroopa Liit kui ka USA olema valmis Venemaalt lähtuvate ohtude ennetamiseks.

„Balti riikide jaoks ei ole hübriidohud ja vaenulik propaganda uus nähtus, kuid tänaseks on Venemaa oma infosõja rinnet oluliselt laiendanud. On oluline, et kogu ühiskond oleks ohtudest teadlik ja oskaks valeinfot ära tunda.

Samuti peame teadvustama Venemaa tegevust, mille eesmärgiks on meie ühiskondade lõhestamine ja usaldamatuse tekitamine demokraatlike institutsioonide suhtes.“ Mikser viitab siin Venemaa sekkumisele nii Euroopa riikide kui ka Ameerika valimistesse.

Esindajatekoja välisasjade komitee liikmed tänasid Balti riike nende panuse eest terrorismivastasesse võitlusesse. Mikser kinnitas Eesti pühendumust antud küsimuses.

„Võitluses terroristlike rühmitustega toob püsivat edu vaid tihe riikidevaheline koostöö. Eesti on valmis jätkama aktiivset osalust Daeshi-vastase koalitsiooni töös,“ sõnas välisminister.

Balti riikide välisministrid kohtusid samuti Senati välisasjade komitee esimehe Bob Corkeri ja aseesimehe Robert Menendezega, kellega arutati Euroopa-Liidu ja USA kaubandussuhteid, Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide jätkamist ning hübriidohtudega seonduvat.