Paljud välismaised luureteenistused peavad Venemaad oma “peasihtmärgiks” ning nende tegevus on muutunud agressiivsemaks, konspiratiivsemaks ja kavalamaks, ütles kindral Oleg Sõromolotov uudisteagentuurile Itar-TASS.

Viimase kahe aasta jooksul on Vene vastuluure vahistanud 14 välisriikide spiooni, ütles kindral.

Kokku võttis FSB Sõromolotovi sõnul sel ajavahemikul sihikule 260 välisluuretalituste kaadritöötajat ning tõkestas enam kui 40 spiooni luure- ja õõnestustegevuse.

Kindrali ennustuse kohaselt kasvab nn infosõja oht lähitulevikus veelgi, sihikule võetakse Venemaa telekommunikatsioonid, elektronsidevahendeid ja strateegilise tähtsusega andmebaasid.

Sõromolotovi sõnul algatas FSB 2001. aastal üle 40 kriminaalasja arvutitehnoloogiate vallas toimepandud kuritegude osas.

FSB tähistab esmaspäeval oma 80. aastapäeva. 6. mail 1922. aastal otsustas Nõukogude Venemaa riiklik poliitiline valitsus (GPU) luua eriüksuse välismaise spionaažiga võitlemiseks — GPU vastuluureosakonna.

Vastuluureosakonna esimesteks juhtideks olid Feliks Dzeržinski, Vjatšeslav Menžinski ja Artur Artuzov.