Kristi Raik, Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses ütles Delfile, et kahtlemata on Donald Trump oma sõnavõttudega Twitteris pinge kahe riigi vahel üles kerinud. „Küsimus on selles, mida USA nüüd teeb ja kuidas Venemaa reageerib. Täiesti reaalne on ka, et pinged Süürias kasvavad veelgi ja Süüria pinnal tekib sõjaline konflikt USA ja Venemaa vahel,” märkis Raik.

Raik leiab, et Trump soovib agressiivsete sõnavõttudega ennast rohkem kehtestada ja näidata, et ta on jõulisem ning otsustusvõimelisem kui tema eelkäija Barack Obama. „Ilmselt tundis Trump, et pärast keemiarünnakut on tema kohus jõuliselt reageerida. Küsimus on, kui kaugele on Trump valmis tegudes minema,” selgitas Raik

„Selge on see, et mingeid samme peab USA astuma, aga tuleks ka märkida, et tegelikult on USAl erinevaid variante, kuidas Venemaad survestada,” ütles Raik ja tõi näitena majanduslikud sanktsioonid. Raiki sõnul on USA ka varem Venemaa puhul majanduslikke sanktsioone rakendanud ja sellega Eesti idanaabrite majandusele suurt kahju tekitanud.

Küll aga leidis Raik, et Trumpi tänane sõnavõtt on ka märguanne Venemaale. „Venemaad on nüüd USA poolt hoiatatud ja ka venelastel on võimalus reageerida nii, et vältida sõjalisse konflikti sattumist,” lisas ta.

Raik nentis, et siiski on ka Venemaa-poolsed sõnavõtud olnud pigem ähvardavad. „Siiski on oht, et Süürias kasvavad pinged veelgi ja tekib sõjaline konflikt USA ning Venemaa vahel.”

Laupäeval korraldati Süürias Ida-Ghoutas asuvas Douma linnas gaasirünnak. Meedikute andmeil hukkus rünnakus vähemalt 40 inimest. Vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus ja Lääs on süüdistanud rünnakus Süüria reziimi.

USA president Donald Trump nimetas nädalavahetusel Süüria presidenti Bashar al-Assadi „elajaks” ja taunis ka Süüria presidendi toetajat Vladimir Putinit.