Magnus Ranstorp ja Josefine Dos Santos on Rootsi valitsuse ülesandel uurinud võimalusi, kuidas võiks ennetada vägivalda ja radikaliseerumist, vahendab Helsingin Sanomat.

Rosengårdist said detsembris alguse mujalegi Rootsi levinud rahutused. Islami kultuuriseltsilt ära võetud ruumide pärast tekkinud tüli arenes mitmeid öid kestnud noorterahutusteks ja vara hävitamiseks.

Uurijad kirjeldavad, kuidas piirkonna keldrimošees pesitsevad ultraradikaalsed elemendid jutlustavad eraldumist ja tegutsevad arvamuspolitseina ning esitavad ähvardusi.

Nii füüsilise kui psüühilise ahistamise objektiks on ennekõike naised.

Uurijad kirjutavad, et piirkonda äsja kolinud pered, kes ei ole olnud eriti usklikud, räägivad, et elasid oma kodumaal vabamalt kui Rosengårdis.

Linnaosa juhi Andreas Konstantinidese sõnul on radikaale üsna vähe, kuid nad manipuleerivad ja kasutavad olukorda enese huvides ära.

Suurim probleem on Konstantinidese sõnul see, et keegi ei tea Rosengårdi täpset rahvaarvu.