Euroopa „demokraatia kriis“ on lõhe eliidi ja valijate vahel, väidab EIU, ning lisab, et Euroopa poliitika südames, kus peaksid asuma suured ideed, on haigutav tühimik. Selle nähtuse põhilised faktorid on vähene osavõtt valimistest ja traditsiooniliste erakondade liikmete arvu järsk langus, vahendab BBC News.

Kõige lähem poliitiline väljakutse ja proovikivi, kui kaugele populism võib valimistel viia, on EIU hinnangul Kreeka. Ennetähtaegsed valimised toimuvad seal 25. jaanuaril.

Arvamusküsitlused näitavad, et valimised võib võita vasakäärmuslik populistlik erakond SYRIZA. Kui ta seda teeb ja valitsuse moodustab, saadab see EIU hinnangul lööklaineid üle kogu Euroopa Liidu ning on katalüsaator poliitilisteks murranguteks ka mujal.

„SYRIZA valitsuserakonnaks valimine oleks ülimalt destabiliseeriv, nii riigisiseselt kui ka regionaalselt. See kutsuks pea kindlasti esile kriisi suhetes Kreeka ja tema rahvusvaheliste võlausaldajate vahel, sest võlgade korstnassekirjutamine on erakonna poliitilise platvormi üks alustalasid,“ märgib EIU. „Et samasugused valitseva korra vastased erakonnad koguvad kiiresti toetust mitmetes teistes riikides, kus on 2015. aastal kavas valimised, võivad Kreeka edasise segadusteperioodi üle serva valgumise mõjud olla märkimisväärsed.“

Teised näited potentsiaalselt ettearvamatute tulemustega Euroopa valimiste kohta toob EIU Taanist, Soomest, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt ja Iirimaalt.

„Neile riikidele on ühine nimetaja: populistlike erakondade tõus,“ märgib EIU. „Valitseva korra vastased meeleolud on plahvatuslikult tugevnenud kogu eurotsoonis (ja laiemalt Euroopa Liidus) ning poliitilise segaduse ja potentsiaalsete kriiside oht on suur.“

EIU analüüsi järgi asetuvad populistlikud erakonnad ja liikumised tühimikku, mis on tekkinud vanade poliitiliste parteide ja nende traditsioonilise sotsiaalse baasi vahele.

Paljude nende erakondade peateemad ja võitlushüüded on vastuseis valitsemisele Brüsselist, immigratsioonile ja kasinusmeetmetele.