Laevade dokumentides Krimmi külastamine ei kajastu. Ajakirjanikud toovad näiteks Liibanoni firmale kuuluva, kuid Palau vabariigi lipu all seilava laeva General, mis oli ametlikult teel Ukrainasse Hersonisse. Detsembris lülitas laev kümneks päevaks välja oma automaatse identifitseerimise süsteemi, mis lubas laeva asukohta reaalajas jälgida. Reporterid hankisid kohalikelt elanikelt fotod, mis tõendasid, et laev oli tegelikult Sevastoopoli sadamas vanarauda peale laadimas.

Ajakirjanike teatel on pärast sanktsioonide kehtestamist Krimmi sisenenud 24 EL-i lipu all sõitvat laeva, 43 EL-is registreeritud laeva ning 22 EL-i firmadele kuuluvat laeva. Kui reporterid nende riikide valitsuste poole pöördusid, et rikkumistest teatada, oli reageering leige või olematu. Üksnes Saksamaa saatkond lubas pärast info saamist ühendust võtta riigi õiguskaitseorganitega. Rumeenia saatkond leidis, et kolmandate riikide lipu all sõitvad, kuid Rumeenia firmadele kuuluvad laevad ei puutu riigi pädevusse. Kreeka saatkond ei vastanud ajakirjanike pöördumistele üldse.

Uurivad ajakirjanikud osutavad, et illegaalsele kaubaveole aitab kaasa fakt, et ka Ukraina ise pole ühegi sanktsioone eiranud alust ega kaptenit kohtu ette viinud. Välisminister Pavlo Klimkin lubas, et iga rikkumist uuritakse.