Delfi kirjutas reedel, et uuriva ajakirjanduse keskuse Re:Baltica andmeil on Usbekistani diktaatori lapsed tänu Läti „kuldse viisa“ poliitikale seal kinnisvara ostnud ja musta raha hoiustanud.

Re:Baltica kirjutab lahti ka mitme Läti ja Usbekistani vahel ärisidemeid edendanud isiku tausta. Üheskoos mõjuvad need lood nagu haarava maffiasarja stsenaarium ja näitavad, kui äraostetav on Läti kohtusüsteem.

Gulam Gulami Läti tele-eetris

Üks põnevamaid kujusid on Afganistani päritolu Läti kodanik Gulam Gulami, kes ostis aastail 2007-08 koos usbekist äripartneri Akbar Abdullajeviga Riias kaks hotelli: Garden Palace ja Royal Square. Väärib märkimist, et Abdullajevi nõbu on Lola Karimova, Usbeki diktaatori noorim tütar.

2010. aastaks soetas Abdullajev mõlemas hotellis ainuosaluse. Läti prokuratuuri andmeil pöördus Gulami seejärel lätlasest ärimehe Uldis Feldmanise poole, kes tegeles offshore-firmade registreerimisega. Mingil moel õnnestus tal Feldmanist veenda, et Gulami on mõlemat hotelli kontrolliva firma Brook Organization omanik. Seejärel vahetas Gulami välja hotellide juhtkonna.

Garden Palace´is on ka kuninglik sviit, mis näeb välja selline.

Juhtunu kohta on Läti prokuratuur algatanud kriminaalasja, milles käib siiani uurimine. Abdullajev on oma varadest aga siiani ilma. 2012. aastal otsustas ärivaidlusi lahendav Riia arbitraažikohus, et hotell Garden Palace kuulub siiski Abdullajevile. Ent kui ärimehe esindajad tema volikirjaga hotelli saabusid, keeldus seal viibinud Gulami ettevõtet loovutamast ja teatas, et volikiri on võltsitud. Abdullajevi esindajate väitel viibis sel hetkel hotellis ka tuntud Läti mafiooso Ivan Haritonov. Politsei alustas Gulami võltsinguteate alusel uurimist, mis kestis 18 kuud ja lõppes tõdemusega, et volikiri oli siiski ehtne.

Royal Square

Vahepeal kaebas Gulami vahekohtu otsuse edasi päriskohtusse. Esimeses kohtuastmes leidis Riia linnakohus, et arbitraažikohus on oma pädevust ületanud ja selle otsus ei kehti. Kõrgema kohtuastme kohtunik Iveta Berzina kinnitas sedasama. 18 kuud hiljem võttis korruptsioonipolitsei Berzina kinni, süüdistades teda Gulami käest 45 000 suuruse altkäemaksu võtmises. Altkäemaksu vahendamises süüdistatakse endist prokuröri Irina Bogdanovat. Uurimine Berzina asjas käib, hotellid on aga endiselt Gulami käes.

Abdullajev on teinud politseile hotellide omandamise kohta kuriteoavalduse, ent politseil kulus kuus kuud ainuüksi uurimise alustamiseks. Võrdluseks – kui Gulami esitas Abdullajevi advokaadi kohta alusetu kuriteoteate volikirja võltsimises, võttis politsei selle juba kahe nädalaga menetlusse.

Veel halvemini oleks võinud minna endisel Swedbanki osakonnajuhatajal Uldis Skudral, kelle ettevõte tegi Abdullajevi hotellidega koostööd. 2009. aastal peksid kaks meest Skudra koduukse ees läbi, pärast seda ostis ärimees relva. Ühel 2011. aasta varahommikul avastas naaber Skudra maja lähedalt muruplatsilt magamas dressides mehe ja teatas sellest Skudrale. Ärimees äratas mehe üles, see tõusis aeglaselt püsti ja hakkas oma kotis kobama.

Skudra haaras relva ja käskis mehel alla anda. Selgus, et kotis oligi püstol ning mees oli saamatu palgamõrvar, kelle sõnul kästi tal Skudra ära koristada. Ärimees usub, et kas see lugu on seotud Abdullajevi ja Gulami tüliga. Palgamõrvar läks 11 aastaks vangi, aga tellijat pole ametlikult tuvastatud.