Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kohaselt valib presidendi Valimiskogu. Valijameeste kogusse määratakse 538 liiget vastavalt valimistulemustele osariikides ja valimiste võitmiseks peab presidendikandidaat koguma vähemalt 270 häält.

Kui keegi presidendikandidaatidest ei saa vajalikku häälteenamust valijameeste kogus, valib uue riigipea kolme enim toetust pälvinud kandidaadi seast esindajatekoda nii, et igal osariigil on seal üks hääl. Nii on juhtunud vaid kahel korral – 1800. aastal ja 1824. aastal.

Trump ei pruugi osutuda valituks, kui vähemalt 37 vabariiklasest valijameest hääletab kellegi teise poolt. Sellisel juhul otsustab tema saatuse vabariiklaste enamusega Kongressi alamkoda. Ajaleht Washington Post kirjutab, et ei ole teada, mitu valijameest kavatseb jätta oma kandidaadi poolt hääletamata, aga hinnangute kohaselt on see arv kuni 25.

Trumpi poolt hääletama määratud valijamehed saavad iga päev tuhandeid kirju, milles neil palutakse hääletada kellegi teise poolt. Demokraatide presidendikandidaati Hillary Clintonit toetama määratud valijamehi kutsutakse samal ajal saavutama kokkulepet vabariiklastega ja hääletama mõne mõõdukama vabariiklase, näiteks Ohio kuberneri John Kasichi poolt.

On siiski väga ebatõenäoline, et Valimiskogu ei kinnita 8. novembri valimistulemust, märgib ajaleht.

Ühtlasi palus sel nädalal kümme valijameeste kogu liiget, üheksa demokraati ja üks vabariiklane, USA rahvuslikku luuredirektorit James Clapperit andma neile briifingut Venemaa küberrünnaku ja sekkumise kohta riigi presidendivalimistesse, kuna nende „põhieesmärk on hoida ära välisjõudude soov saada meie kogudesse sobimatu liige“.

Rahvusliku luuredirektori büroo teatas aga reedel, et ei saa käimasoleva uurimise kohta briifingut teha ja teavitab Kongressi ja avalikkust oma järeldustest lähinädalatel.