USA Ülemkohus langetas esmaspäeval rassipäritolu arvestamise kohta kaks otsust. Mõlemad rajanesid kaebusele, nagu oleks Euroopa päritolu noortel Michigani ülikooli pääsemine raskendatud, kuna vastuvõtmisel eelistatakse ebaõiglaselt vähemusgruppide esindajaid. Vähemusgruppidena mõeldakse antud juhul Aafrika, Ladina-Ameerika või indiaani päritoluga inimesi.

Ülemkohus otsustas eraldi ülikooli bakalaureuseprogrammi ja juristide magistriõppe üle. Bakalaureuseprogrammi võtmisel kasutas Michigani ülikool seni ilmset rassieelistust kindlustavat punktisüsteemi. Vähemusgruppi kuuluv sisseastuja sai automaatselt 20 punkti vastuvõtmise ülempiiri moodustavast 150 punktist. Sellise praktika keelas Ülemkohus oma eilse otsusega ära. Juristide magistriõppe puhul jäeti rassilise kuuluvuse arvestamise võimalus jõusse, määratlemata sealjuures selle täpseid tingimusi.

Michigani ülikooli kohta langetatud otsused kehtivad kõigi kõrgkoolide jaoks USA-s. Tõeliselt mitmekesise üliõpilaskonna ja hilisema haritlaskonna kindlustamisele tuleb seal ikka veel administratiivmeetmetega kaasa aidata, kuigi ametlikult lõppes rassieraldatuse poliitika riigis ligi nelikümmend aastat tagasi.

Kunagise rassiebaõigluse heastamiseks mõeldud programmid on Ameerikas tuntud kui affirmative action. Rahva enamus üldiselt pooldab minevikudiskrimineerimise heastamisele suunatud samme. Samas ei taheta, et nad oleksid karjuvalt ilmsed nagu kvoodisüsteem.

Ülemkohtu eilne otsus on rahva üldise hoiakuga kooskõlas. Rassiline päritolu jääb ülikooli saamisel etendama olulist rolli, kuid seda ei tohi arvestada liiga silmatorkavalt. Raadio Vaba Euroopa palus otsusele hinnangut anda mitmel Washingtonis tegutseval juristil.

Cato Instituudi põhiseadusekspert Robert Levy tunnistab, et mitmekesisuse kunstlik edendamine tekitab paratamatult vastupidist diskriminatsiooni. Ülemkohtu eilsed otsused kiitis Levy heaks, kuigi nende ebamäärasus võib tema arvates kaasa tuua palju uusi kohtuprotsesse: “See ei paku just palju kasulikke juhiseid järgmise programmi jaoks. Otsuseid tuleb põhiliselt langetada iga juhtumi kohta eraldi.”

Michigani ülikoolis tähendab see, et kui enam ei tohi kellelegi rassikuuluvuse pärast kümmet plusspunkti anda, tuleb kõigi 25 tuhande sisseastuja puhul kõiki plusse ja miinuseid palju põhjalikumalt kaaluda.

Georg Washingtoni ülikooli professori Leo Ribuffo arvates tähendasid Ülemkohtu eilsed otsused kokkuvõttes üksnes varasematele samateemalistele otsustele lisalihvi andmist. Oluline on professori arvates juristide magistriõppe puhul rassikuuluvuse arvestamise heakskiitmine vaid ühe enamhäälega: “See ei paista muidu just väga tähendusrikkana. Kui aga vaid üksainus ülemkohtunik rohkem oleks hääletanud rassifaktori vastu, siis olnuks tegu tõelise uudisega.”

Georgetowni ülikooli professori Mark Tushneti arvates on eilsete otsuste puhul kõige tähtsam see, et vähemusgruppide võimalusi ei vähendatud otseselt: “Otsus hoiab ära tagasiarengu. Kui kohus oleks otsustanud teisipidi, oleks kõik eksisteerivad programmid tulnud ümber teha.”

Professor Tushneti sõnul laienevad mõlema otsuse tagajärjed kõrgkoolidest palju kaugemale. Vähemusgruppide toetamise programmid eksisteerivad ju ka avalikus ja isegi erasektoris.