See siiski ei tähenda veel, et sõda Iraagi liidri Saddam Husseini vastu on vältimatu, toonitas kaitseminister Geoff Hoon.

“USA esitas meile vägedetaotluse, kuid ma rõhutan, et selle üle pole veel otsust langetatud,” vastas Hoon pressikonverentsil küsimusele, kas Ühendriigid on palunud Suurbritannialt vägesid võimalikuks invasiooniks.

Täpsed üksikasjad avaldatakse parlamendile esmaspäeval, mil toimub Iraagi-teemaline arutelu, lisas minister.

Paljud Briti peaministri Tony Blairi Leiboristliku Partei liikmed on raevunud väljavaatest, et Suurbritannia võib koos USA-ga Iraaki rünnata.

Iraak on lubanud täita ÜRO uue resolutsiooni ja esitada täieliku ülevaate oma relvastusprogrammidest. Bush ja Blair ähvardavad, et kui Saddam massihävitusrelvadest ei loobu, riskib ta sõjalise desarmeerimisega.

Bush ütles kolmapäeval, et Saddami tõrksuse korral kutsub ta oma NATO-liitlasi appi Iraaki desarmeerima.

Suurbritannia oli USA kõrval ainus riik, kes Lahesõtta täieliku soomusdiviisi saatis. Seekord aga võib vägede eraldamine raskeks minna, sest paljud Briti sõjaväelased on saadetud asendama streikivaid tuletõrjujaid.

Järgmisel nädalal võib Hoon teatada reservistide teenistussekutsumise plaanist.