USA sõjalised juhid kardavad, et NATO jõud jääksid sõjaohu korral Venemaaga kinni liiklusummikusse

 (93)
USA sõjalised juhid kardavad, et NATO jõud jääksid sõjaohu korral Venemaaga kinni liiklusummikusse
Foto: VINCENT JANNINK, AFP

USA sõjalised juhid on mures, et konflikti korral Venemaaga jääks maailma võimsaimad relvajõud Euroopas kinni liiklusummikusse, kirjutab Washington Post.

Ajalehe teatel võivad probleemiks kujuneda kitsad teed, tankide kandmiseks liiga nõrgad roostetavad sillad, üliagarad passikontrolliametnikud ja kangekaelsed raudteefirmad.

Kuigi paljud takistused langeksid sõja kuulutamise korral ära, kujutaks endast suurt probleemi segane periood enne sõjategevuse algust. NATO-l on Venemaaga piirnevates liikmesriikides vaid väikesed jõud, lisajõud peavad aga kohale saabuma sadade kilomeetrite tagant. Bürokraatia, halva planeerimise ja laguneva infrastruktuuri põhjustatud viivitus võimaldaks Venemaal hõivata NATO territooriumi Balti riikides, samal ajal kui USA armee planeerijad täidaksid endiselt 17 ankeeti, mida on vaja Saksamaalt Poolasse liikumiseks, kirjutab Washington Post.

Vähemalt ühe Valge Maja õppuse käigus, kus mängiti läbi Euroopa sõda Venemaaga, aitasid logistilised komistuskivid kaasa NATO kaotusele.

Seotud lood:

Probleemiga on kokku puututud ka Euroopas õppustele ja tagasi liikudes. Eelmisel aastal oli USA üksusel Gruusiast soomukite rongiga Saksamaale vedamiseks ette nähtud kaks nädalat. Tegelikkuses kulus selleks neli kuud, rääkis eskadroni ülem, kolonelleitnant Adam Lackey.

„Me peame olema võimelised liikuma sama kiiresti või kiiremini kui Venemaa, et olla efektiivne heidutus,” kommenteeris USA armee endine tippkindral Euroopas Ben Hodges.

Alates erruminekust eelmise aasta detsembris on Hodges pühendunud sellel teemal häirekella löömisele ning on suutnud suruda vägede mobiilsuse teemad järgmisel kuul Brüsselis toimuva NATO tippkohtumise päevakorda.

Mõnedel juhtudel on sõjalistel planeerijatel Moskvas sildadest, teedest ja nõrkadest kohtadest NATO territooriumil parem pilt, sest need olid varem Nõukogude Liidu valduses.

Kui Venemaal ei ole mingeid probleeme vägede liigutamisega oma territooriumil, siis vägede liigutamist Euroopas takistavad mitmeid rahuaegsed reeglid.

Näiteks Saksamaal tohivad tanke ja muud rasketehnikat vedavad veokid liikuda maanteedel ainult öösel. Rootsi, mis pole küll NATO liige, aga teeb sellega tihedat koostööd, nõuab kolmenädalast etteteatamist sõjaväelaste ja tehnika oma territooriumile lubamiseks. Rööpavahe Balti riikide raudteedel on laiem, kui on lääne standard, mistõttu tuleb rongid Poola-Leedu piiril ümber laadida. See võib võtta päevi.

„Kui te jõuate sinna 45 päevaga, olete võitlemiseks hiljaks jäänud,” ütles USA armee liikumise eest Euroopas vastutav kindralmajor Steven Shapiro.

NATO juhid on teinud viimasel ajal koostööd Euroopa Liiduga, et suurendada infrastruktuuri finantseerimist ja vähendada bürokraatlikke takistusi. Brüsseli tippkohtumisel oodatakse kahe uue sõjalise väejuhatuse heakskiitmist, mis kiirendaks transiiti USA idarannikult kuni NATO piirini Venemaaga. See suurendab inimeste arvu, kes tegelevad täiskohaga probleemide lahendamisega. Nende kõrvaldamine võib aga ikkagi aega võtta aastaid.

Loe veel

Oodatakse ka plaanide heaks kiitmist, mis suurendaksid NATO sõdurite arvu, kes suudavad kiiresti liikuda, umbes 30 000-ni 30 päevaga.

Kokkuvõttes on tegemist märkimisväärse edusammuga NATO jõupingutustes Venemaa heidutamiseks, kuigi ei jõuta lähedalegi sõjalistele ressurssidele, mis olid valmis lühikese etteteatamisajaga lahingusse minema külma sõja tipphetkedel.

Loodatakse, et sõda suudetakse vältida vägede kiire kohaletoimetamisega, et vaenlane piiri taga ära hirmutada.

Kõige keerulisem koht kaitsmiseks on Leedut ja Poolat ühendav Suwałki koridor Venemaa Kaliningradi oblasti ja Valgevene vahel. See on Balti riikide ainus maismaaühendus ülejäänud NATO-ga, mis kujutab endast ainsat vale laiusega raudteeliini ja üht kasutatavat kaherajalist maanteed.

Suwałki piirkond on Vene Kaliningradi oblastis asuvate õhutõrjerakettide laskeulatuses ja lahingusimulatsioonides ei ole NATO väejuhid julgenud sinna sõjalennukeid saata. See on viinud Balti riikide kiire hõivamiseni. Maad mööda saabuvad väed peaksid võitlema ilma õhutoetuseta ning nende sisenemist regiooni võiks takistada kas või ümber läinud veok maanteel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare