„See on 21. sajandi rahvusliku julgeoleku väljakutse,” ütles vabariiklasest senaator Lindsey Graham, kes juhtis justiitskomitee kuulamist, vahendab ABC News.

Kõigi kolme ettevõtte esindajad mõistsid Venemaa sotsiaalmeediaplatvormide kasutamise hukka ning lubasid jätkuvat tööd jätkuva ohuga võitlemiseks.

„Me võtame seda, mis Facebookis juhtus, väga tõsiselt. Väline sekkumine, mida me nägime, oli laiduväärne,” ütles Facebooki peajurist Colin Stretch, kes rääkis komiteele, et Facebook kavatseb lisada 2018. aastaks oma turvameeskonda 10 000 töötajat.

Facebook paljastas Venemaa kampaania ulatuse esmaspäeval, teatades, et Venemaaga seotud sisu võis presidendivalimiste perioodil jõuda kuni 126 miljoni ameeriklaseni.

Septembris teatas Facebook, et müüs enam kui 100 000 dollari eest poliitilisi reklaame Internetiuuringute Agentuurile, mis on tuntud „trollivabrik” Peterburis, mis tootis umbes 3000 poliitilist reklaami.

Senati justiitskomitee vabariiklasest esimees Chuck Grassley ütles, et tema personal vaatas need 3000 Facebooki reklaami läbi, ning teatas, et reklaamid ei toetanud kumbagi kandidaati, vaid olid mõeldud erimeelsuste ja lahkhelide tekitamiseks ühiskondlikel teemadel.

„Need reklaamid olid selgelt mõeldud rassipingete ja võimalik, et vägivalla suurendamiseks nendes linnades. Võib olla tõsi, et need reklaamid olid mõeldud mõjutama valimisi, aga on tähtis väljenduda reklaamide iseloomu kohta selgelt,” ütles Grassley.

Facebooki esindaja Stretch ütles, et 90 protsenti reklaamidest olid teemapõhised, kümme protsenti ühe või teise kandidaadi kohta. 75 protsenti reklaamidest olid suunatud USA-le kui tervikule ja 25 protsenti teatud osariikidele.

Senaatorid tõid näiteid mõnede Vene reklaamide ja sisu kohta Facebookis ja Twitteris, mis on viimastel nädalatel kongressi komiteedele üle antud.

Demokraat Chris Coons näitas grupi Heart of Texas reklaami, milles kritiseeritakse demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni toetust veteranidele ning kutsutakse tooma Ameerika armee Hillary kontrolli alt välja, kui ta presidendiks saab. Veel üks näide oli reklaam üritusele „Kaevurid Trumpi poolt” Pennsylvanias.

Demokraadist senaator Richard Blumenthal näitas valesõnumit Twitteris, milles kutsuti kasutajaid üles hääletama kodust, mis Blumenthali sõnul tekitab küsimusi potentsiaalse valijatele surve avaldamise kohta.

Demokraat Al Franken nõudis Facebookilt aru, miks ei märganud ettevõte varem, et venelased ostavad „rublade” eest poliitilisi reklaame.

Vabariiklane John Kennedy avaldas Facebookile survet, et viimane tunnistaks, et ei tea kõiki oma reklaamijaid.

„Ma tahan avaldada mõned reklaamid ja mingem läbi nelja riiulifirma, sest ma tahan oma identiteeti varjata. Teie ütlete mulle, et teil on võime ... ajada jälgi läbi kõigi nende firmade ja leida iga oma reklaamija tõeline identiteet?” küsis Kennedy.

„Teie küsimusele põhimõtteliselt platvormi taha nägemise kohta, et saada aru, kas on riiulifirmasid, on vastus loomulikult ei. Me ei suuda tegevuse taha näha,” vastas Stretch.