USA president Barack Obama tervitas senati otsust ja avaldas arvamust, et see saadab "maailmale jõulise sõnumi", vahendas BNS.

"Mul on väga hea meel, et demokraadid ja vabariiklased jõudsid selles osas üksmeelele ja kinnitasid leppe, mis on üks olulisemaid kahe viimase kümnendi jooksul," lisas president.

Leping, millele on avaldanud toetust praktiliselt kõik USA praegused ja varasemad välispoliitika ja rahvusliku julgeoleku raskekaallased, näeb ette mõlema riigi kasutamisvalmis tuumalõhkepeade arvu vähendamist maksimaalselt 1550-le ehk umbes 30 protsendi suurust kärbet võrreldes 2002. aastal otsustatud ülempiiriga.

Vene parlamendi alamkoda võib uue tuumaleppe ratifitseerida veel käesoleval aastal, kui USA senat selle vastavalt ootustele heaks kiidab, ütles kolmapäeval mõjukas Vene seadusandja.

"Kui senat leppe ratifitseerib, siis võib meie komisjon kutsuda dokumendi arutamiseks kokku erakorralise istungi. Igal juhul on palju parem alustada uut aastat koos ratifitseeritud leppega," ütles riigiduuma väliskomisjoni aseesimees Leonid Slutski.

Obama tegi START-leppest ametist lahkuva kongressi peamisi ülesandeid ning tema, asepresident Joe Biden ja välisminister Hillary Clinton, aga ka Vene president Dmitri Medvedev on korduvalt ärgitanud senatit lepet ratifitseerima.

Obama ja Medvedev allkirjastasid uue tuumarelvastuse vähendamise leppe tänavu aprillis Prahas.