USA raport: Gruusia sõda alustas Lõuna-Osseetia
Päev enne sõja ametlikku algust, 7. augustil süüdistas USA suursaadik Tbilisis John F. Tefft Lõuna-Osseetiat vaenutegevuse alustamises, teatades, et Lõuna-Osseetia alustas täiemõõdulist rünnakut Gruusia küla pihta, vahendab RIA Novosti.
Hiljem teatas suursaadik, et Gruusia väed on koos raketiheitjatega liikvel, kas siis jõudemonstratsioonina, lahinguks valmistudes või mõlemat.
„Meile kättesaadavatel andmetel paistab, et lõunaosseedid alustasid täna võitlust. Grusiinid reageerivad nüüd vägesid koondades ja järgmist sammu kavandades,” öeldakse Teffti raportis.
Hiljem teatas suursaadik, et saatkonna vaatlejad maanteel märkasid umbes 30 kollast linnaliinibussi, mis on tavaline viis sisevägede meeste transportimiseks. Bussides olid vormis mehed ja need suundusid Tbilisist põhjapoole.
8. augustil teatas Tefft, et lahingud Lõuna-Osseetias olid kestnud öö läbi, jätkudes neli tundi pärast seda, kui Gruusia president Mihheil Saakašvili oli ühepoolselt relvarahu välja kuulutanud.
Sellel hetkel süüdistas Venemaa Gruusiat sõja vallapäästmises provotseerimata rünnaku korraldamise läbi Lõuna-Osseetia vastu. Gruusia süüdistas esimesena tulistamises Lõuna-Osseetiat.
WikiLeaksi dokumentidest selgub, et Euroopa Liidu riigid olid Vene-Gruusia sõja osas eri meelt ja mõned näitasid Venemaa tegevuse suhtes üles sümpaatiat.
„[Poola välisminister] Radosław Sikorski pidi üle saama märkimisväärsest vastuseisust Euroopa Liidu sees isegi selleks, et kokku kutsuda välisministrite kohtumine Gruusia sõja arutamiseks 13. augustil,” öeldakse telegrammis. „Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid uskusid, et Gruusia president Saakašvili oli rünnaku eest vastutav.”
Lennuõnnetuses hukkunud Poola kindralstaabi ülem, kindral Franciszek Gągor ütles, et Saakašvili tegi äärmiselt halva otsuse Lõuna-Osseetiasse sisse tungides ja mängis kõik trumbid Venemaale kätte.
WikiLeaksi admetel manipuleerisid Saakašvilit Venemaa agendid, ilmselt tema oma nõunikud, kes püüdsid takistada Gruusia gaasijuhtmete tööd ja püüdlusi riigi NATO-sse astumiseks.
