Kohtunikud küsisid ligi 19 puuduva minuti kohta lindistusel võtmetähtsusega vestlusest Nixoni ja tema personaliülema vahel. Endine president vandus, et lindistus kustutati kogemata, vahendab BBC News.

Nixon andis salajase tunnistuse 1975. aasta juunis ning see avaldati kohtuniku otsusega Wisconsini ülikooli ajaloolase Stanley Kutleri palvel. Kutler on kirjutanud Nixonist mitmeid raamatuid. Tunnistus on avaldatud USA rahvusarhiivi veebilehel.

Watergate'i skandaal sai alguse 1972. aasta juunis, kui arreteeriti viis meest, kes murdsid sisse demokraatliku rahvuskongressi büroosse Watergate'i kompleksis Washingtonis.

Kahe aasta jooksul oli president Nixon sunnitud Valgest Majast lahkuma ja sõna Watergate'i sai igasuguse poliitilise skandaali sünonüümiks.

Asi tuli päevavalgele suuresti tänu kahe Washington Posti reporteri Bob Woodwardi ja Carl Bernsteini tööle, kellele lekitas informatsiooni salajane informaator, keda tunti nime all Deep Throat.

33 aastat pärast skandaali, 2005. aastal selgus, et Deep Throat oli kõrgetasemeline FBI töötaja Mark Felt.

Uurimise käigus selgus, et sissemurdjatele maksti Nixoni tagasivalimiskampaania rahast ja skandaal hakkas levima, haarates endasse Valge Maja kõrgeid ametnikke.

1973. aasta aprillis kaotasid mitmed Valge Maja presidendi abid töö ja juulis paljastas üks abidest, et salajase lindistussüsteemi abil salvestati telefonikõnesid ja vestlusi Valge Maja ovaalkabinetis.

Nixon keeldus ovaalkabineti lindistusi välja andmast ja ei allunud ka kohtu nõudele, viidates ametialasele privileegile.

Lõpuks anti lindistused üle 1974. aasta juulis ja ühest lindistusest selgus, et Nixon oli kogu asja kinnimätsimises algusest peale juhtrolli mänginud.

Nixon astus presidendiametist tagasi 1974. aasta augustis.