President George W. Bush rõõmustas 11 päeva Hainani saarel kinni peetud 21 mees- ja kolme naissõjaväelase vabastamise kui oma presidendiaja esimese suurema välispoliitilise eksami eduka sooritamise üle.

Meeskonna vabastamise kokkuleppe ei käinud aga luurelennuki kohta, mis on endiselt hiinlaste valduses. Selge ei ole ka piki Hiina rannikut kulgevate USA luurelendude tulevik.

“Kogu vastutus vahejuhtumi eest lasub USA poolel,” tsiteeris Hiina peaministri Zhu Rongji sõnu Pekingis visiidil viibivale ÜRO Peaassamblee esimehele Harri Holkerile uudistagentuur Xinhua.

Need sõnad olid üheks Zhu esimestest avalikest hinnangutest tõsiselt USA-Hiina suhteid ohustanud lennukikriisi kohta.

Kakskümmend neli ameeriklast asusid Hainanilt koduteele Boeing 737-ga ja tegid vahemaandumise USA-le kuuluval Vaikse ookeani saarel Guamil, kus neid tervitati prae, õunapiruka ja küpsistega.

USA ametnike sõnul viiakse 1. aprillil Hiina hävitajaga F-8 kokku põrganud ja Hainani saarele hädamaandumise teinud luurelennuki EP-3 meeskond esmalt Hawaiile, kus kontrollitakse nende tervist. Seejärel jõuavad sõjaväelased tagasi kodubaasi Washingtoni osariigis.

Valge Maja pressiesindaja Ari Fleischeri sõnul on Bushil heameel sõjaväelaste perekondade ja meeskonna enda üle. “Tal on hea meel, et see juhtum ei kasvanud üle kriisiks”.

Neljapäeva varahommikul sõidutati luurelennuki meeskond bussidega politsei saatel Hainani pealinna Haikou Nanhangi Võõrastemaja nr. 1 väravast välja. Hiina võimud olid hoidnud USA sõjaväelasi seal 11 päeva vahi all.

Samal ajal kui meeskond Hainanilt lahkus, tõotas Washington, et luurelennud ei lõpe.

Juba enne Boeing 737 õhkutõusmist Haikou lennuväljalt vaidlesid Peking ja Washington meeskonnaliikmete vabastamise kindlustanud USA kirja tõlgendamise üle.

USA välisminister Colin Powell kinnitas, et Ühendriigid ei vabandanud juhtumi pärast, mida nad peavad õnnetuseks.

Hiina ajakirjandus aga võidutses.

“Ameerika vabandas lõpuks,” kuulutas ajalehe Beijing Morning Post pealkiri, mille all teatati lugejaile, et USA suursaadik Joseph Prueher andis Hiinale üle “vabanduskirja”.

Kirja kallal, milles Washington ütleb, et tal on “väga kahju” Hiina hävitaja piloodi hukkumise pärast ja “väga kahju”, et tema luurelennuk maandus Hainanil ilma loata, töötati terve nädal, et leida sõnastust, mis rahuldaks mõlemat poolt.

Nähtavasti saavutati osapooli rahuldav diplomaatiline kompromiss.

Lahendamata on aga Hiinat ärritavate USA luurelendude probleem. Mõned kõrgemad USA ametnikud ütlesid pärast lennukimeeskonna Hiinast lahkumist, et Ühendriigid ei loobu luurelendudest Lõuna-Hiina mere kohal, kuigi Peking on avaldanud soovi seda küsimust arutada.

Ajakirjanike küsimusele, kas USA on valmis Hiinaga lendude sageduse ja marsruudi üle läbirääkimis pidama, vastas ametnik sõnadega: “Me ei näe seda ette.”

USA ja Hiina on kokku leppinud, et 1. aprilli kokkupõrke arutamiseks tullakse kokku 18. aprillil. Siis on päevakorras ka luurelennuki EP-3 saatus. Lennuk on Hainanilt lahkumiseks liiga katki.

Senati luurekomitee liige Bob Graham ütles, et tõenäoliselt tuuakse lennuk pärast 18. aprilli kohtumist Ühendriikidesse tagasi.

Hiina suuremad lehed tõid aga ära president Jiang Zemini kommentaari, milles ta ütleb, et vahejuhtum “ei ole veel täielikult lahendatud”.

“Me loodame, et USA pool suhtub tõsiselt Hiina seisukohta juhtumi suhtes ja tegeleb sellega põhjalikult,” ütles Ladina-Ameerikas ringsõidul viibiv Jiang.

Powell ei pea tõenäoliseks, et lennukikriis kahjustaks kahe riigi suhteid pikemas plaanis. “Mina ei näe midagi, mis ei oleks heastatav,” ütles Powell Pariisis ajakirjanikele.

Samas kinnitas ta, et USA-l ei olnud põhjust juhtunu pärast vabandada.

“Vabandamine oleks viidanud, et me tegime midagi valesti või võtame endale millegi pärast süü, aga mei ei teinud midagi valesti ja seetõttu ei olnud meil võimalik vabandada,” ütles ta.