Arvamusloos pealkirjaga "Surra Eesti eest?" küsib Krauthammer retooriliselt, et mis oleks maksnud Trumpile Euroopas NATO riikide juhtide ees esinedes öelda, et USA seisab jätkuvalt oma liitlastega koos ja tema toetus NATO artikkel 5-le on kaljukindel. Ja küsib, et mis vahet seal on – "kes usuks, et USA läheks päriselt sõtta Venemaaga – riskides tuumasõjaga – Eesti pärast?"

Krauthammeri hinnangul aga ei tohi heidutusega mängida, sest heidutus on niivõrd delikaatne, problemaatiline ja peaaegu, et uskumatu fenomen. Keegi ei pruugi olla sada protsenti kindel, et kui üks vastane otsustab rünnata, siis järgneb sellele vastureaktsioon. "Riigijuhid teevad seetõttu kõike, et heidutust tugevdada, näiteks tekitada päästikuid." Need sõdurid, kes olid külma sõja ajal Berliinis või kes on praegu Lõuna-Koreas Põhja-Korea piiri ääres või kes on Eestis praegu, ei ole seal selleks, et sissetungijat tagasi lükata, vaid on seal selleks, et surra, kirjutab Krauthammer. "See on selgeks sõnumiks, et kui sa tahad meie liitlast rünnata, siis pead sa tapma ära suure hulga ameeriklasi, mis ühendab meid nendevastaseks rünnakuks," ütles ta.

Trumpi soovimatus NATO viiendale artiklile toetust avaldada vähendab Krauthammeri sõnul Venemaa presidendi Vladimir Putini muret, et Ameerika ühendriigid võiksid reageerida Venemaa agressiooni puhul mõne NATO liitlasriigi vastu. Krauthammer küsibki, et miks seda tõenäosust vähendada vaja oli.