„Me usume, et venelased on paigutanud positsioonile maismaal baseeruva tiibraketi, mis rikub keskmaa tuumajõudude lepingut,“ ütles Selva esindajatekoja relvateenistuste komiteele. „See süsteem ise kujutab endast ohtu enamikule meie objektidest Euroopas. Ja me usume, et venelased on selle meelega positsioonile paigutanud, et see kujutaks endast ohtu NATO-le ja NATO vastutusalas olevatele objektidele.“

New York Times kirjutas eelmisel kuul, et Venemaa on positsioonidele paigutanud keelatud rakettide pataljoni. Tüüpilises pataljonis on neli väljalaskeseadeldist, millest igaüks on varustatud kuue raketiga.

Kuigi USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni kõrged ametnikud ei ole öelnud, kus uus üksus baseerub, on meedias spekuleeritud, et sarnaste omadustega raketisüsteem on paigutatud Kesk-Venemaale. New York Times märkis, et teine pataljon paiknes Volgogradi lähedal Kapustin Jari raketipolügoonil.

Venemaa välisministeerium nimetas New York Timesi artiklit näiteks valeuudiste kohta.

Leping, mille rikkumises Venemaad süüdistatakse, keelab USA-l ja Venemaal maismaal baseeruvate keskmaarakettide katsetamise, tootmise ja omamise. INF-iks nimetatav leping allkirjastati 1987. aastal USA presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude Liidu juhi Mihhail Gorbatšovi poolt. Seda peetakse relvastuskontrolli üheks nurgakiviks.

Kindral Selva oli kuulamisel skeptiline väljavaate suhtes, et venelasi õnnestub lepingu rikkumist lõpetama veenda.

„Mul ei ole piisavalt informatsiooni nende kavatsuse kohta, et järeldada midagi muud, kui et nad ei kavatse [lepingu] järgimise juurde naasta,“ ütles Selva.

Selva lisas, et Pentagon kaalub samme, mida USA ja tema liitlased võiksid astuda Venemaale surve avaldamiseks, kuid ei ole veel kindlaks teinud, millised „mõjutamispunktid“ oleksid efektiivsed.

President Barack Obama administratsioon püüdis alates 2013. aastast veenda venelasi leppingu rikkumisest loobuma, kui rakett oli veel katsetusfaasis, kuid venelased on lepingu rikkumist eitanud ning vastanud oma süüdistustega.

USA seadusandjate sõnul on väga ebatõenäoline, et senat ratifitseeriks uue kokkuleppe, mis nõuab suuremaid kaugmaarakettide kärpeid, kui vaidlus Venemaa INF-ist kinnipidamise üle ei ole lahendatud.

President Trump ütles veebruaris Reutersile, et on väidetava rikkumise pärast mures ja kavatseb sellest rääkida Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Kui venelasi ei õnnestu veenda väidetavast rikkumisest loobuma, võib USA mõnede sõjaliste ekspertide sõnul suurendada survet, teatades plaanist laiendada raketitõrjesüsteeme Euroopas või paigutades positsioonidele merel või õhus baseeruvad tuumaraketid.