USA kehtestas Hiinale sanktsioonid Vene relvastuse ostmise eest

USA kehtestas sanktsioonid Hiina sõjaväele Vene sõjalennukite ja õhutõrjekomplekside ostmise eest. USA sõnul on sellised ostud vastuolus USA sanktsioonidega Moskvale, mis kehtestati vastuseks Venemaa tegevusele Ukrainas ja väidetavale sekkumisele USA poliitikasse.

Hiina ostis hiljuti kümme Vene hävitajat Su-35 ja õhutõrjekomplekse S-400. Peking ei ole Moskva-vastaste sanktsioonidega ühinenud, vahendab BBC News.

Sanktsioonid kehtestati Hiina varustuse arendamise ametile ja selle juhile Li Shangfule märkimisväärsete tehingute sõlmimise eest Vene riikliku relvaeksportija Rosoboronekspordiga.

Hiina ametkond ja Li lisati blokeeritud isikute nimekirja, mis tähendab, et kõik varad, mis neil võivad USA-s olla, on külmutatud ja ameeriklastel on üldiselt keelatud nendega äri ajada.

Hiina ametkonnale ei anta ka ekspordilitsentse ja tal ei ole ligipääsu USA finantssüsteemile.

Washington kandis musta nimekirja veel 33 inimest ja organisatsiooni, mis on seotud Vene sõjaväe ja luurega.

Sanktsioonid kehtestati USA vastastele sanktsioonide kaudu vastuseismise seaduse (CAATSA) alusel. See võeti vastu 2017. aastal, et anda president Donald Trumpi administratsioonile vajalikud vahendid Venemaa, Iraani ja Põhja-Korea sihikule võtmiseks majanduslike ja poliitiliste sanktsioonidega.

Trump andis eile täidesaatva korralduse uute sanktsioonide rakendamiseks.

„Nende sanktsioonide lõppsihtmärk on Venemaa,” ütles USA kõrge valitsusametnik ajakirjanikele. „CAATSA sanktsioonid ei ole selles kontekstis mõeldud ühegi konkreetse riigi riigikaitsevõimekuste õõnestamiseks, vaid nende eesmärk on panna Venemaa maksma hinda oma pahatahtliku tegevuse eest.”