Viie aasta jooksul kärbitakse armee 570 000-list isikkoosseisu 490 000-le ning merejalaväge 20 000 võrra 182 000-ni. Kaitse-eelarve küll kasvab, aga aeglasemas tempos, ja on 2017. aastal 567 miljardit dollarit, vahendab BBC News.

Panetta sõnul jätkab USA hävituslennukite F-35 ostmist, aga vähendab üldiselt stealth-hävitajate soetamist.

Fookus suunatakse suuremõõtmelistelt konfliktidelt Iraagis ja Afganistanis rahvuslike huvide seisukohalt võtmetähtsusega piirkondadele, sealhulgas tugevdatakse seotust Aasiaga.

USA erivägesid, mida seni kasutati Iraagis, hakatakse nüüd kasutama üle maailma, teatas Panetta. Sellised eliitüksused on saanud USA strateegia võtmetähtsusega osaks. Eelmisel aastal tapsid nad Osama bin Ladeni ja äsja vabastasid kaks pantvangi Somaalias.

Panetta sõnul eraldatakse raha ujuvbaasi jaoks erioperatsioonides osalevate üksuste ja mehitamata lennukite jaoks. See oleks hiiglaslik alus, mis suudaks transportida eri- või muid vägesid kiire etteteatamisajaga ühest kohast teise ja vähendaks vajadust lennukikandjate järele.

Panetta ütles ajakirjanikele, et eelarveplaan annab kongressile võimaluse käituda eelarvet kärpides vastutustundlikult.

„See on karm väljakutse ja keegi ei tohiks alahinnata, kui keeruline see on,“ ütles Panetta. „Väga kerge on rääkida puudujäägi vähendamisest, raske on midagi teha.“

Panetta rõhutas vajadust säilitada otsustav tehniline eelis, viidates sõjalise tehnoloogia lisandumisele, sealhulgas mehitamata õhusõidukite kasutamise laiendamisele.

Oodatakse, et president Barack Obama palub lähemal ajal kongressil kaaluda USA sõjaväebaaside sulgemist või ühendamist.

Vabariiklaste presidendikandidaadid on teinud kaitsekulutuste kärbetest argumendi Obama tagasivalimise vastu.

„Me lihtsalt ei saa jätkata kaitseministeeriumi eelarve kärpimist, kui me kavatseme jääda Maa lootuseks,“ ütles endine Massachusettsi kuberner Mitt Romney 16. jaanuaril.