USA kaitseminister vaeb eriolukorra tõttu raha eraldamist piirimüüri ehitamiseks
USA kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahan ütles laupäeval, et ei ole veel teada, kas kaitseministeerium näeb president Donald Trumpi piirimüüri kui julgeolekualaselt vajalikku elementi ja kui palju raha ollakse valmis oma eelarvest selle ehitamiseks eraldama.
Trump astus reedel erandliku sammu ja kuulutas välja üleriikliku eriolukorra täiendava finantseerimise tagamiseks oma valimiskampaaniaaegsele lubaduse ehk piirimüüri ehitusele, milleks Kongress ei soovi raha eraldada, vahendab uudisteagentuur Reuters.
Üleriikliku eriolukorra väljakuulutamine lõunapiiril kutsub esile õigusliku võitluse, mis paneb proovile valitsuse kolm haru: seadusesätete hulgas, kust Trump loodab abi saada, on USA sõjalist ehitamist puudutav.
Kui president kuulutab USA seaduste kohaselt välja eriolukorra, mis nõuab relvajõudude kasutamist, võib kaitseminister võtta ette sõjalisi ehitusprojekte ja anda väeliikide ministritele loa sõjaliste ehitusprojektide ettevõtmiseks, mida muidu seadus ei võimaldaks.
Teine seadus lubab raha ülekandmist armee tsiviilprojektidest missioonidesse, mis on riigikaitse seisukohalt hädavajalikud: Kongressi abide sõnul on sõjaliste ehituste fondis 21 miljardit dollarit, mida võib potentsiaalselt müüri ehitamiseks kasutada.
Anonüümseks jääda sooviv kaitseministeerium ametnik ütles Reutersile, et üsna tõenäoliselt eraldab kaitseministri kohusetäitja erinevatest fondidest erakorraliselt piirimüüri ehitamiseks 3,6 miljardit dollarit.
56-aastane Shanahan ütles ajakirjanikele, et hakkab täna üheskoos ministeeriumi analüütikutega põhjalikumalt vaagima, kas üldse, kust täpselt ja kui suurel hulgal raha eraldada.
„Teadsime juba ammu, et see küsimus pälvib ohtralt tähelepanu ja arvestades, et raha võidakse ümber mängida, võite ette kujutada, kui palju probleeme see tekitab,“ ütles ta. „Väga teadlikult ei ole me teinud mingeid otsuseid, oleme vaid teinud kindlaks sammud, mida meil nende otsuste tegemiseks tuleks võtta.“
USA kaitseministri kohusetäitja rõhutas, et tegelikult tal kohustust piirimüüri jaoks raha eraldada ei ole.
2019. eelarveaastast, mis lõpeb 30. septembril, on fondis umbes kümme miljardit dollarit ja eelmisest neljast aastast veel 11 miljardit, millel ei lasu kohustusi või mis ei ole lepingutega seotud, teatasid kongressi abid enne eriolukorra väljakuulutamist.
Kongressi abide sõnul saab president otsustada sõjalise ehituse raha kasutamise, aga tõenäoliselt peaks kaitseministeerium otsustama, millised projektid konkreetselt rahast ilma jäävad.
Eriolukorra väljakuulutamine tooks kindlasti kaasa hulgaliselt kohtuasju. Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ütles eile, et hagi võib esitada esindajatekoda, samuti on hagidega ähvardanud mõned demokraatidest osariikide peaprokurörid. Väga tõenäoliselt läheksid kohtusse ka piiriäärsed maaomanikud, kui administratsioon püüaks neilt müüri jaoks maad ära võtta.
Kohtuvaidlustes vaidlustataks presidendi võimu ulatus ja ka see, kas olukord piiril ikka kujutab endast hädaolukorda. Isegi kui presidendil on volitused raha liigutada, oleks kongressi abide sõnul võtmeküsimus see, kas Trump suudab tõestada, et raha kasutatakse sõjaväe toetamiseks.
