USA kuulutas mõni tund pärast seda, kui Ukraina miilits oli Kiievi peatänaval laiali ajanud rahumeelse Kutšma-vastase meeleavalduse, et Ukrainalt oodatakse demokraatia ja reformide suunal jätkamist.

Kutšma on aastaid balansseerinud erinevate jõudude vahel, üritades lepitada riigi venekeelset ja ukrainakeelset osa ning olle meele järele Läänele, aga mitte üleliia ärritada ka Venemaad.

Kõige rängemalt on Kutšmad tabanud ajakirjanik Georgi Gongadze kadumise ja tapmisega seotud skandaal, mille tõestuseks Ukraina opositsioon on esitanud lindistuse, mis väidetavalt tõestab presidendi ja mitme tema lähikondlase seotust mõrvaga.

Erinevalt kodumaistest kriitikutest on USA suhtunud kogu loosse ettevaatlikult, püüdes Kutšmad mitte enneaegu süüdistada. Washington on aga korduvalt kehutanud Kiievit juhtumit kiiresti ja põhjalikult uurima.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Richard Boucher ütles, et Ühendriikide suursaadik Carlos Pascual andis kahe päeva eest Kutšmale suuliselt edasi president George W. Bushi sõnumi.

“Hetkeseisuga ei ole meie abiprogrammis mingeid muudatusi, aga edastatud sõnum andis selgelt mõista, et meie võime neid tulevikus aidata sõltub nende võimest kinni pidada põhiseadusest ja järgida seadusi,” ütles Boucher neljapäeval.

Boucheri väljendas USA nimel kahetsust rahumeelse telklaagri laialiajamise üle. “Me kutsume Ukraina võime kinni pidama oma rahvusvahelisest kohusest austada kogunemisvabadust,” sõnas ta.

Kutšma vastu sihitud süüdistustest arvas ta järgmist: “Süüdistusi on palju. Mõned neist on seotud nende lindistustega. Mõned neist räägivad ajakirjanike represseerimisest. Mõned räägivad suhtumisest vastastesse. Mõned räägivad valimiste õõnestamisest.”

“Meil ei ole alust spekuleerida, millised neist võiksid olla tõesed ja millised mitte,” lisas ta.

“Aga me soovime näha juurdlust, põhiseadusliku protsessi austamist. Ja meie võime seda valitsust aidata sõltub sellest, kas nad peavad kinni oma kohusest austada konstitutsiooni, demokraatiat ja seadusi,” ütles Boucher.

Diplomaatilsied allikad kinnitavad, et USA ei kavatse Ukrainat ametlikult ega mitteametlikult abita jätta. Ukraina on olnud aastaid Iisraeli ja Egiptuse järel USA abisaajate järjekorras kolmandal kohal. Viimasel kahel aastal on aga abisummad märgatavalt kahenenud.

2000. ja 2001. aastal moodustas suurema osa USA abist Ukrainale nn vabadustoetus — vastavalt 225 ja 226 miljonit dollarit.