Terve USA tegeleb teisipäeva õhtuse väga üllatuslike presidendivalimiste tulemuse järel mõistatamisega, milline saab täpsemalt olema Donald Trumpi poliitika, seda nii riigis endas, kui välismaal. Ameerika poliitikaeksperdid tõdevad, et kuna valimiskampaanias jäi Trump oma poliitikate selgitamisel väga pealiskaudseks on raske täpseid ennustusi teha, kuid ootavad kõik selgelt väga suuri muutusi võrreldes senise asjade korraldusega.

New Yorgi Baruchi ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonna dekaan David Birdsell ei keerutanud ja andis ennustused poliitika muutustest lausa kuupäevalise täpsusega.

„Arvan, et näeme kiireid ja massiivseid poliitikamuutusi. Nägime, et presidentBarack Obama kasutas Kongressi patiseisu vältimiseks ja oma soovitu elluviimiseks palju presidendi dekreete. Nende probleem on selles, et nad on püsimatud, kuna järgmine president võib hakata neid ise kohe tühistama. Ja ma usun, et Donald Trump hakkab kohe 20 dekreete tühistama, need hõlmavad keskkonnanõudeid, valitsuse aruandekohustust ja palju muud,“ rääkis Birdsell.

Kuid sellega ta ei peatu. Valimiste tulemusena on vabariiklastel jätkuvalt enamus USA Kongressis, seda nii esindajatekojas kui senatis. See omakorda tähendab, et Trumpil on võimalik minna ka Obama ajal vastu võetud seaduste kallale.

„Seal on kaks hõõrdumise võimalust. Üheks on see, et Trumpi tegi kampaaniat otsei vabariiklaste liidrite vastu Kongressis,“ rääkis ta viitega Trumpi ja Kongressi vabariiklaste mitte just pilvitutele suhetele. Teine küsimus on selles, et Trump ei olnud nõus lubama teiste vabariiklaste soovitud sotsiaalkuude vähendamist.“

Kuid ühes suures küsimuses on Trump ja vabariiklaste kontrollitav Kongress ühel meelel, Obama poolt vastu võetud ravikindlustussüsteemi laiendamise seadus ehk nn Obamacare tuleb tühistada. „Iga vabariiklane ja Trump on seda lubanud,“ nentis Birdsell. „Märtsiks on Obama saavutatu varemetes!“ ennustas ta seetõttu üpris kurjakuulutavalt.

Mis puutub välispoliitikasse, siis seal on presidendil niisamuti vaba voli asju teha. USA mõttekoja Välissuhete Nõukogu teadur, rahvusliku julgeoleku ja diplomaatia ekspert. Carla Robbins, kes on töötanud ka nii New York Times’i kui Wall Street Journali ajakirjanikuna laiutas ses osas nõutusest käsi.

Carla Robbins

„Tal pole mingit kogemust välispoliitikas. Tegelikult ei arutatud välispoliitikat kampaania ajal. Jah, juttu oli Mehhiko müürist või siis NATO liitlaste rahalisest panusest või Põhja-Ameerika vabakaubandusleppest NAFTAst, aga detailideta,“ rääkis ta.

Robbins tõi välja, et välispoliitikas on presidendil kõige rohkem ruumi, tal pole mingeid piire selles vallas peaaegu. „Aga me ei tea, mida ta teha kavatseb, sest tal pole mingit tausta. Seega peame vaatama tähelepanelikult, keda ta valib end nõustama, keda paneb ministriteks.

Praegu vaadates ei me seda ei tea, sest mulle tundub, et nad ei oodanudki võitu. Täna räägitavad nimesid on nii vähe, sest paljud vabariiklased teatasid suvel, et nemad ei kavatse Trumpi nõustama hakata. Kas nad nüüd muudavad oma seisukohta? Trump ei võta kriitikat vastu omakorda, seega kas ta suudab endistele kriitikutele andeks anda?“ nägi ta tõelist vaeva välispoliitika tiimi ennustamisega.

Robbins ütles, et võimalike välispoliitiliste nõunike seas märgitakse nimesid, kes on selgelt äärmuslikud. Näiteks Newt Gingrich, kes oli teaduri sõnul kunagi „oli täitsa tavaline vabariiklane, kuid nüüd äärmuslane. Mille eest ta välispoliitikas seisab, ma ei tea“. Või siis ka on osutatud endisele USA suursaadikule ÜRO juures, kes „vihkab alliansse ja laseks kõik õhku. Räägib samuti kui Trump,“ sõnas Robbins.

Baruchi ülikooli rektor, endine USA kaitseministeeriumi asekantsler Bill Clintoni ajal, Mitchel Wallerstein tõi omalt poolt välja viis aspekti välispoliitikas, mis võivad esimese asjana Trumpi kohtlemist tunda saada.

Mitchel Wallerstein

„Esimene oli vabakaubandus, kas ta kavatseb kõik vabakaubanduslepped tühistada, nende seas NAFTA. Ta on näiteks lubanud tööstustootmise tagasi tuua USA-sse, kuidas seda vabakaubanduse hülgamise korral teha, ma ei tea,“ märkis endine kõrge riigiametnik.

„Teine on Vene-USA suhted. Küsimus on, kas uus president saab aru Putini globaalsest strateegiast ja kas ta saab olema resoluutne, kui tehakse uusi katseid Ukrainas või ka Balti riikides? Kas ta on valmis sekkuma sõjaliselt? Mõned on öeldud, et ta ei ole Putiniga samas mõõdus ja see on mure, sest ta paistab Putinit kiitvat ja tahab tema sõber olla,“ tõi ta välja Eestile olulise ohu.

„Kolmas küsimus on NATO ja selle artikkel viis – Trump on justkui indikeeirnud, otsustab liitlastele appimineku konkreetse riigi kaitsemaksete kohaselt. Seda aga Põhja-Atlandi lepingus pole, on kohustus appi minna. Kui Euroopa saab aru, et USA pole enam usaldusväärne ja see annab Venemaa seiklusele indu, siis soodusta see Putini võimet Euroopasse kiil lüüa,“ sõnas Wallerstein.

Veel nimetas ta tuumarelvastuse küsimusi seoses tuumarelvastuse leviku tõkestamisega, sest Trump on pannud ette lubada näiteks Jaapanil või Lõuna-Koreal omada tuumarelva ise. „Viimaks on kliimatutste küsimus – ta on kampaanias öelnud, et on kliimamuutuste skeptik võib-olla isegi eitaja. Obama ajal on tehtud suuri pingutusi eriti Hiinaga ja kui ta selle tühistab, siis kukub kogu maailma klimamuutuste võitluse korraldus kokku ja need muutuvad tagasipöördumatuks.“