USA annab Venemaale raha
USA lubas 1996. aastal anda Moskvale 800 miljonit dollarit 40.000 tonni närvimürkide ja teiste keemiarelvade hävitamiseks. 1999. aastal aga abi külmutati, sest Venemaa ei pidanud kokkulepetest kinni.
Möödunud nädalal külastas Kirijenko Washingtoni ja pidas kõnelusi, millega tal väidetavalt õnnestus probleemid lahendada. Lähitulevikus külastab Venemaad kaks kõrget USA delegatsiooni, ütles ta.
“Meil on üldine kokkulepe, et president Bushi maikuise Vene-visiidi ajaks viiakse fondide lahtisulatamise protsess lõpule,” ütles ta Kanadas viibides Reutersile.
“Põhimõtteliselt oleme me nüüd poliitilisel tasandil kokku leppinud, et seda probleemi enam ei eksisteeri. Ekspertide tasandil seisab töö veel ees. Suur rühm USA eksperte välis- ja kaitseministeeriumist tuleb 26. veebruaril Venemaale, et konsultatsioone pidada.”
Lääne-Siberisse Štšutšjesse ehitatakse spetsiaalset rajatist Vene keemiarelvaarsenali põhiosa hävitamiseks.
“Märtsis tuleb rühm kongresmene vaatama, mis Venemaa rajatistes sünnib. Meil on neile ühtteist näidata,” lisas Kirijenko.
Moskva kinnitusel on ennetähtaegselt hävitatud kõik kolmanda ehk madalaima kategooria keemiarelvad ja ka teise kategooria relvad tehakse kahjutuks enne tähtaega.
Seega jääb järele umbes 30.000 Nõukogude Liidu aegadest pärit esimese kategooria toksiine nagu sariin, somaan, tabuun, VX-gaasid, ljuisiidid jt.
Kirijenko sõnul ei ole lootust kogu keemiarelvavaru ettenähtud 2007. aasta aprilliks hävitada, sest Štšutšje tehas saab valmis alles 2005. aastal. Moskva tegi möödunud aastal ettepaneku lükata tähtaeg 2012. aastasse.
