USA administratsiooni kõrge ametnik kirjutab New York Timesi arvamusartiklis sisemisest „vastupanust” Trumpile
Ajaleht New York Times avaldas eilse kuupäevaga anonüümse arvamusartikli, mille autor on USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni kõrge ametnik ja kes väidab, et on tõotanud koos mõttekaaslastest kolleegidega nurjata osa Trumpi plaanidest ja töötada vastu tema kõige hullematele kalduvustele.
Autor kirjutab, et Trumpi presidentuur pannakse proovile nii nagu ühtki Ameerika moodsa aja juhti pole proovile pandud. Asi pole mitte ainult eriprokurör Robert Muelleri juurdluses Venemaa USA valimistesse sekkumise kohta ega riigi tõsises lõhestumises Trumpi juhtimise all ega ka selles, et vabariiklased võivad Trumpi tõttu kaotada enamuse esindajatekojas, vaid dilemma, millest Trump ise täielikult aru ei saa, seisneb selles, et paljud kõrged ametnikud tema oma administratsioonis teevad usinalt seestpoolt tööd tema agenda õõnestamiseks.
Kirjutaja sõnul soovivad need administratsiooni ametnikud administratsioonile edu ja leiavad, et suur osa selle poliitikast on muutnud Ameerika ohutumaks ja jõukamaks, kuid nad usuvad, et vastutavad eelkõige riigi ees ning et president käitub jätkuvalt viisil, mis on riigi tervisele kahjulik.
„Seetõttu on paljud Trumpi ametisse nimetatud tõotanud teha, mida suudame, et säilitada meie demokraatlikke institutsioone, nurjates härra Trumpi kõige ekslikumad hetke ajel tehtud otsused, kuni ta ametist lahkub,” kirjutab ametnik.
Autori sõnul on probleemi juur presidendi amoraalsuses. Kõik, kes temaga koos töötavad, teavad, et ta ei ole kinni mingites märgatavates põhimõtetes, mis tema otsuste tegemist juhiksid.
Kuigi Trump valiti presidendiks vabariiklasena, näitab ta üles vähest poolehoidu ideaalidele, mille eest konservatiivid pikka aega seisnud on: vaba mõtlemine, vabad turud ja vabad inimesed, kirjutab ametnik. Lisaks ajakirjanduse „rahvavaenlaseks” pidamisele on Trump üldiselt kaubanduse ja demokraatia vastane, leiab autor.
Admnistratsiooni positiivsetest saavutustest nimetab autor efektiivset regulatsioonide vähendamist, ajaloolist maksureformi, tugevamat sõjaväge ja muud, kuid leiab, et need edusammud on tulnud vaatamata presidendi juhtimisstiilile, mitte tänu sellele. See juhtimisstiil on tema sõnul tormakas, vastandav, väiklane ja ebaefektiivne.
„Alates Valgest Majast kuni täidesaatva haru ministeeriumide ja agentuurideni tunnistavad kõrged ametnikud eraviisiliselt oma igapäevast uskumatust ülemjuhataja avalduste ja tegude suhtes. Enamik teeb tööd oma tegevuse isoleerimiseks tema kapriisidest,” kirjutab autor.
Ametniku sõnul oleks see käitumine murettekitavam, kui ei oleks tundmatuid kangelasi Valges Majas ja selle ümber. Mõnesid Trumpi abisid on meedias näidatud kaabakatena, kuid nad on autori sõnul läinud üsna kaugele, et halbu otsuseid tagasi hoida, kuigi ei ole alati edukad.
„See võib praegusel kaootilisel ajal olla väike lohutus, aga ameeriklased peaksid teadma, et toas on täiskasvanuid. Me anname endale täielikult aru, mis toimub. Ja me püüame teha, mis on õige, isegi kui Donald Trump seda ei tee,” kinnitab ametnik.
Tulemuseks on kirjutise autori sõnul kahel erineval rajal liikuv presidentuur.
„Võtkem välispoliitika: president Trump näitab avalikkuses ja eraviisiliselt üles eelistust autokraatide ja diktaatorite suhtes, nagu Venemaa president Vladimir Putin ja Põhja-Korea juht Kim Jong-un, ning demonstreerib vähest ehtsat lugupidamist sidemete vastu, mis seovad meid liitlaste, mõttekaaslastest riikidega. Nutikad vaatlejad on aga märganud, et ülejäänud administratsioon tegutseb teisel rajal, kus sellised riigid nagu Venemaa võetakse sekkumise eest vastutusele ja karistatakse sellele vastavalt ning kus liitlastega üle maailma suheldakse kui võrdsetega, mitte ei naeruvääristata neid kui rivaale,” kirjutab ametnik.
Artikli autor märgib, et Trump ei tahtnud välja saata nii palju Putini spioone karistusena endise Vene agendi mürgitamise eest Suurbritannias. Trump kurtis väidetavalt nädalaid, et personal ajab ta suuremasse vastasseisu Venemaaga ja väljendas frustratsiooni Venemaale kehtestatavate sanktsioonide üle. Riikliku julgeoleku meeskond jäi aga endale kindlaks, et selliseid samme tuleb astuda, et Venemaa vastutusele võtta.
„Võttes arvesse ebastabiilsust, millele paljud on tunnistajaks olnud, sosistati kabinetis alguses 25. paranduse rakendamisest, mis oleks algatanud keerulise presidendi kõrvaldamise protsessi. Aga keegi ei tahtnud tekitada põhiseaduslikku kriisi. Seega teeme me, mida suudame, et tüürida administratsiooni õiges suunas, kuni see ühel või teisel viisil läbi saab,” kirjutab ametnik.
Artikli autori sõnul ei ole suurem probleem see, mida Trump on teinud presidendiametile, vaid pigem see, mida rahvas on lubanud tal teha. Kirjutaja leiab, et ameeriklased on koos Trumpiga madalale laskunud ja lubanud arutelust kaduda tsiviliseeritusel.
Administratsiooni sees on vaikne vastupanuliikumine inimestest, kes otsustavad seada riigi esikohale, kirjutab autor. Aga tõelisi tulemusi saavutavad tema sõnul tavakodanikud, kes tõusevad kõrgemale poliitikast, astuvad üle erakonnapiiride ja otsustavad loobuda siltidest üheainsa kasuks: ameeriklased.
