Viimase kuuga on Myanmarist naaberriiki Bangladeshi valgunud üle poole miljoni moslemist rohingja, kes põgenevad budistliku Myanmari armee vihase arveteõiendamise eest rohingja mässulistega, vahendab AFP.

Paljud on uppunud, ületades kaht riiki eraldavaid veekogusid, ning need, kes on ellu jäänud, on silmitsi uute ohtudega põgenikelaagrites, kus napib toitu ja puhast vett.

Kasvav humanitaarkriis sundis ÜRO julgeolekunõukogu pidama esimese istungi Myanmari olukorra kohta kaheksa aasta jooksul, kuigi ühise resolutsioonini ei jõutud.

USA kritiseeris Myanmari armeed püüde eest puhastada riik rahvusvähemusest, samas kui Peking ja Moskva toetasid Myanmari võime.

Guterres õhutas Myanmari peatama sõjalised operatsioonid ja avama humanitaarabi andjatele ligipääs konfliktist haaratud läänepiirkonda.

„Olukord on muutunud maailma kõige kiiremini arenevaks põgenike alaseks hädaolukorraks ning humanitaarseks ja inimõiguste alaseks luupainajaks,“ ütles Guterres ja kutsus lubama inimestel koju naasta.

Guterres märkis, et süstemaatiline vägivald võib esile kutsuda rahutuste levimise lõunasse Myanmari Arakani osariigi keskossa, mille tagajärjel võib olla sunnitud kodust lahkuma 250 000 moslemit.

Kõige teravama kriitikaga esines USA esindaja ÜRO juures Nikki Haley, kes süüdistas Myanmari võime jõhkras ja pidevas kampaanias riigi puhastamiseks etnilisest vähemusest.

„Need peaksid olema Birma kõrgemad juhid, kes on ohverdanud nii palju avatud demokraatliku Birma eest,“ lisas Haley ilmse kriitikana riigi tsiviiljuhi Aung San Suu Kyi aadressil, kelle maine inimõiguste eest võitlejana on rohingjade kriis rikkunud.

Myanmar sai aga tugevat toetust Venemaalt ja Hiinalt.

„Rahvusvaheline kogukond peab olema teadlik Birma juhtkonna ees seisvatest raskustest, olema kannatlik ja andma abi,“ ütles Hiina esindaja Wu Haitao.

„Me peame olema väga ettevaatlikud, kui räägime etnilisest puhastusest ja genotsiidist,“ lisas Venemaa suursaadik Vassili Nebenzja, kes süüdistas külade põletamises rohingja mässulisi, nagu teeb ka Myanmari valitsus.