Seda toetas 181 ÜRO liikmesriigi seas ka Eesti. Vastu hääletas 2 ÜRO liiget, teatas välisministeerium.

Globaalne pagulasraamistik on koostöökava, milles riigid väljendavad head soovi ja vaba tahet koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga otsida lahendusi põgenikekriisidele, mille keskmes on surma ja piinamise eest põgenevad inimesed. Pagulasraamistik aitab kaasa koostööle ÜRO agentuuride ja liikmesriikide vahel. Eesmärk on leida võimalusi toimetulekuks kriisidest põhjustatud suure põgenike arvuga, rõhutades abistamise vajadust eelkõige põgenikelaagrites ja kriisikolletes. Raamistikuga tuuakse sealjuures esile nende riikide vastutust, kust inimesed on sunnitud põgenema.

Tegemist ei ole õiguslikult siduva dokumendiga ning see ei too kaasa uusi siduvaid kohustusi. Eestile jääb ka edaspidi õigus suveräänselt otsustada oma rände- ja varjupaigapoliitika üle nagu ka kõikidel teistel riikidel.

ÜRO on tegelenud pagulaste aitamisega oma loomisest alates. Pagulusega seotud küsimuste reguleerimiseks on olemas selged ja ühtsed rahvusvahelised reeglid, millega Eesti on juba liitunud ja millest pagulasraamistik ka lähtub: 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon ning 1967. aasta protokoll. Viimastel aastatel on vajadus ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti abitegevuse ja selle parema koordineerimise järele oluliselt kasvanud seoses pikaleveninud konfliktidega nii Lähis-Idas kui mujal.

Eestit esindas ÜRO Peaassambleel suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson.